Staatilise elektri demonstratsioon
Toomas Tuul
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Energia avastuskeskuse ekspositsioonidel „ Meie energia lugu“, „Energosfäär“ ja  “Elektri lugu” läbi viidav aktiivõppeprogramm käsitleb põhikooli energia teemasid ühtse tervikuna. Programmi eesmärgiks on õpilasteni viia arusaam, et elu aluseks Maal on Päikeselt pärinev energia, mida saame kasutada tänu energia jäävuse seadusele.

Programmis kasutatakse õpilasi aktiveerivaid praktikaid, sh tööd väikestes rühmades ja praktilisi, kriitilist mõtlemist nõudvaid uurimisülesandeid ning IKT seadmeid ja -lahendusi. Õpitoa kestus kokku on 1 tund.

Maakond: Harjumaa
Välgusaal
Arno Mikkor
Sihtgrupp: 1-3 klass I kooliaste
Lühikirjeldus:

Energia avastuskeskuse ekspositsioonil ja õppeklassis läbi viidav aktiivõppeprogramm toetab eelkõige 4. klassi loodus- ja inimeseõpetuse teemasid „Elekter ja energia“, ent sobib ka põhikooli esimese astme õpilastele.

Haridusprogrammis uuritakse orienteerumismängu käigus avastuskeskuse ekspositsioonil erinevaid energiaallikaid, nende kasutusvõimalusi ning erinevate ainete, sh kütuste ja toiduainete energiasisaldust. Teisisõnu, õpilane õpib mõistma läbi eluliste seoste, et energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest energialiigist teise;

Praktiliste rühmatööde käigus panevad õpilased kokku vooluringe.

Õpitoa kestus kokku on 45 minutit.

Maakond: Harjumaa
Välk
Arno Mikkor
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Õppeprogramm koosneb planetaariumifilmist „Taevatuled,” kus tutvustatakse äikest kui atmosfäärinähtust, ning õppemängust, millega kinnistatakse filmist saadud teadmisi. Programm koos õppemänguga sobib õpilastele alates II kooliastmest.

Maakond: Harjumaa
Teadusteater Avasta elekter
Toomas Tuul
Sihtgrupp: 1-3 klass I kooliaste, 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste
Maakond: Harjumaa
osjad samblas
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste
Lühikirjeldus:

Teoreetiliselt on meile hästi teada, kuidas mets toimib tervikliku ja tasakaalus elukeskkonnana. Igal puul, samblal ja marjal on sarnaselt rähnile, mägrale ja hundile täita sama tähtis roll ühtses võrgustikus. Kuid mida see siiski päriselt tähendab ning kuidas puud omavahel suhtlevad? Kas metsade vähenemine ning huntide küttimine on loomulik asjade käik või tuleks meil midagi muuta?

Maakond: Pärnumaa