

Teoreetiliselt on meile hästi teada, kuidas mets toimib tervikliku ja tasakaalus elukeskkonnana. Igal puul, samblal ja marjal on sarnaselt rähnile, mägrale ja hundile täita sama tähtis roll ühtses võrgustikus. Kuid mida see siiski päriselt tähendab ning kuidas puud omavahel suhtlevad? Kas metsade vähenemine ning huntide küttimine on loomulik asjade käik või tuleks meil midagi muuta?

Harjutame matkale minekut turvalises ja tuttavas keskkonnas - lasteaias või koolis ning selle lähiümbruses. Selgitame välja, kes on metsas meie abilised ning kellest võiks eemale hoida. Proovime läbi orienteerumise, lõkke tegemise ning looduses ellujäämiseks vajalikud nipid. Vanemate matkajatega kohtume metsas matkarajal ning proovime kõik päriselt läbi.

Pakime suurde seljakotti kokku kõik tähtsamad metsa elukad ning tuleme ja räägime neist koolis või lasteaias kohapeal. Võimalusel luusime ringi ka õuealal ning vaatame, kes seal end peidab.

Ka väike kodumets võib endas peita põnevaid saladusi. Esmapilgul võõras ja ehk veidi ka hirmutav, kuid tuttavaks saades kodune ja sõbralik. Jalutame koos metsas ning saame tuttavaks sealsete elanikega ning uurime nende omavahelist sõprust.

Seekord võtame suuna sohu ning proovime tunnetada, millises rütmis hingavad sealsed elanikud. Julgemad saavad teha suu magusaks, käe mustaks ja varba märjaks. Läbi praktiliste tegevuste tutvume soo kui elukeskkonnaga ning arutleme selle tähtsuse üle meie igaühe elus.