

Hoolimata sellest, et Eestil on väga pikk rannajoon ning läbi ajaloo olnud tihe side merega, on paljudele Läänemeri siiski võõras. Me ei tea päris täpselt, millised elukad meres elavad, kui suur on nende elurikkus ning kohanemisvõime. Sageli ei oska me ka näha seost mere "tervisliku" seisundi ja meie tarbimisharjumuste vahel.

Sageli arvatakse, et linnud on rumalad loomad, kelle aju on väike ning käitumine põhineb ainult instinktidel. Kahjuks toetab ka meie kõne- ja kirjakeel seda arvamust. Viimasel paaril aastakümnel on lindude uurimine saanud hoo sisse ning selgunud on palju huvitavaid tõsiasju, mis meie arvamuse "kanaajust" ümber lükkavad. Kas linnud mängivad? Kuidas linnud navigeerivad? Kas lindude hulgas on vargaid? Milline on lindude laul?

Lindude ajalugu ulatub tagasi dinosauruste aega. Meie tänapäevaste lindude eellased olid olemas juba u 140 miljonit aastat tagasi. Kuid ometi ei ole me neid omapäraseid sulelisi veel väga hästi tundma õppinud. Võtame appi kana Ursula ning saame omavahel paremini tuttavaks.

Teoreetiliselt on meile hästi teada, kuidas mets toimib tervikliku ja tasakaalus elukeskkonnana. Igal puul, samblal ja marjal on sarnaselt rähnile, mägrale ja hundile täita sama tähtis roll ühtses võrgustikus. Kuid mida see siiski päriselt tähendab ning kuidas puud omavahel suhtlevad? Kas metsade vähenemine ning huntide küttimine on loomulik asjade käik või tuleks meil midagi muuta?

Harjutame matkale minekut turvalises ja tuttavas keskkonnas - lasteaias või koolis ning selle lähiümbruses. Selgitame välja, kes on metsas meie abilised ning kellest võiks eemale hoida. Proovime läbi orienteerumise, lõkke tegemise ning looduses ellujäämiseks vajalikud nipid. Vanemate matkajatega kohtume metsas matkarajal ning proovime kõik päriselt läbi.