Õppeprogrammid

 Valgejärve loodusrajal esindatud Eestis leiduvatest metsatüüpidest valdav enamus: nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, salumetsad ning raba. Metsaprogramm kulgeb suures osas Valgejärve loodusraja kaitsealuses metsas. Raja mitmes punktis on võimalus näha  kaitsealuse metsa ja kaitseala piiril oleva tulundusmetsa erinevusi eeskätt metsa majandamisvõtete vaates. Metsaprogrammi läbides saab juhendajal võimaluse selgitada loodus- ja majandusmetsade kujunemist  ja seda kuidas mõjutab majandustegevus metsa kooslust ja selle elurikkust.

Õpilased uurivad Krillimäe maastikukaitseala metsade taimede kooslusi ja määravad nende põhjal metsatüübi. Programmi käigus kasutatakse uurimuslikku õpet, digivahendeid ja arutletakse inimese mõju üle metsadele ning seostatakse õpitut kestliku arengu põhimõtetega.

Seljakotiprogrammi kõige olulisemaks osaks on 20 matkakotti, mis on komplekteeritud loodusõppeks vajalike vahendite ja määrajatega. Programmis osalejad saavad kaasa vahendid loodusõppeks ja õpperaja kaardi. Matka marsruut kulgeb mööda matkarada. Matka marsruut on koostatud matka jooksul läbitavate punktidena, mille juures tuleb lahendada ülesanded.

Vapramäe maastikukaitseala on sihtkaitsevöönd, retke alguses selgitatakse õpilastele kaitse –eesmärke ning juhitakse tähelepanu vastutustundlikule käitumisele (kõndimine vaid matkarajal, jäätmete sorteerimine ning jäätmete metsa mittejätmine, räägitakse inimese ja looduse suhtest läbi aegade Vapramäel). Puidu mahu mõõtmise kaudu saab luua seoseid väärtuste vahel- kas väärtustada vana metsa ja sealset elustikku või palgist saadavat tulu (miks on vaja kaitsealasid).

Programm on mõeldud klassiga koos liikumisena koos juhendajaga. Gümnaasiumiastmes on kõige olulisemaks osaks programmis taimede iseseisev määramine määrajate abil. Juhendajal on määramisel abistav roll.  Soovi korral võib õpetaja retkele minna ka ilma retkejuhita. Palume enda eelistusest teada anda enne matka.

Programmi lõpuosas kontrollitakse õpilaste vastuseid, et selgitada välja teema omandamine, toimub arutelu tekkinud probleemide üle. Õpetaja täidab tagasisidelehe.

Õppeprogramm viiakse läbi Poruni õpperajal, kus on suurepärased võimalused teha tutvust Eestis haruldaseks muutunud metsatüüpidega: laialehine põlismets, lodu- ja lammimets.

Kuna Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada millised on põhitõed mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad kased ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui viljakas laanemetsas?  Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini? Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabametsad ja lodumetsad.