Kuna Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada millised on põhitõed mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad männid ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui palumetsas? Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini? Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabametsad ja lodumetsad.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Mets kui ökosüsteem. Metsatüübid (nõmme-, palu-, laane-, sooviku- ja lodumets, raba). Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Muld elukeskkonnana. Mulla koostis. Mulla osa kooslustes. Vee liikumine mullas. Mulla horisondid. Mulla osa kooslustes. Huumus, huumushorisont.
Õpitulemused:
Õpilane:
1. kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas,
2. tunneb ära, iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe ja nendes kasvavaid liike;
3. selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas,
4. leiab seoseid erinevate metsatüüpide ja mullaprofiili vahel,
5. kirjeldab vee liikumist mullas,
6. selgitab metsakõdu ja mulla tekkimist erinevates metsatüüpides,
7. selgitab mulla tähtsust looduses,
8. tunneb mullakaeves ära huumushorisondi ja lähtekivimi,
9. oskab iseseisvalt mullaproovi võtta,
10. kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes,
11. selgitab mulla tähtsust inimesele ja selle kaitsmise vajadust.
1. kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas,
2. tunneb ära, iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe ja nendes kasvavaid liike;
3. selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas,
4. leiab seoseid erinevate metsatüüpide ja mullaprofiili vahel,
5. kirjeldab vee liikumist mullas,
6. selgitab metsakõdu ja mulla tekkimist erinevates metsatüüpides,
7. selgitab mulla tähtsust looduses,
8. tunneb mullakaeves ära huumushorisondi ja lähtekivimi,
9. oskab iseseisvalt mullaproovi võtta,
10. kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes,
11. selgitab mulla tähtsust inimesele ja selle kaitsmise vajadust.
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Proovide võtmine ja mõõtmine - mullaproovi võtmine mullapuuriga (kokku ühe klassi peale 2 puuri), mullaprofiilis horisontide määramine, huumushorisondi ja metsakõdu tundmine ja mõõtmine joonlauaga (igal grupil on oma joonlaud). Mullapuur liigub gruppide vahel mõõtmispunktis, kes ei puuri, see määrab samal ajal taimi.
Vaatlemine - taimeliikide vaatlemine ja määramine, igal grupil on määramiskaardid (taimede pildid koos liigi nime ja kirjeldusega plastikkaardil), lamineeritud töölehed, kuhu andmed kirja panna ja veekindel marker märkimiseks.
Uurimuslik õpe - hüpoteesi püstitamine, andmete kogumine, analüüs ja järeldus
Juhis õpetajale:
Riietuda mugavalt ja mitmekihiliselt, jalga sisse käidud veekindlad jalanõud. Igal lapsel kaasa võtta veepudel/termosega tee ja lõuna (võileib vm energiaamps). Söögipaus on keset matka.
Ootame õpetajalt infot klassi eripärade kohta enne matka, mida on vaja matkajuhil arvesse võtta. Matkal soovime kaasa tulevalt õpetajalt aktiivset osavõttu õpilaste tähelepanu juhtimisel õpitavasse ja vajadusel looduses liikumise hea tava meeldetulemist õpilastele.
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
3,5 tundi, lisandub lõunapaus
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Kevad
Sügis
Hind:
150€
Lisainfo:
Matkajuht kõnnib matkarajal ees, õpilased tema kannul ja õpilastega kaasas olev saatja/õpetaja on viimane. Vaatluste ja mõõtmiste puhul kõnnime rajalt kõrvale metsa, kuid ühegi ülesande puhul ei ole vaja õpilastel üksi grupist eemalduda. Matkarada on tähistatud. Osaliselt (1,5 km) on matk laudteel, suur osa on väga hästi läbitav metsarada. Kokku on rada 6,5-7 km pikk.
Matkajuhil on kaasas esmaabikott ootamatuteks õnnetusjuhtumisteks.
Läbiviimise koht:
Valgejärve loodusõpperada, Saue vald, Harjumaa, algus Järveotsa järve juures parklas
Läbiviimise asukoht:
59.095965245926, 24.151742131831
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
valgejarve@valgejarve.ee
+372 5019255
+372 5019255
Programmi läbiviija:
Õppekäigul on üks matkajuht - Marje Suharov, Ulvi Lepplaan, Kristel Kadak, Natali Käsk. Kõik juhendajad omavad kõrgharidust loodusteadustes ja lisaks on läbinud Sagadi Looduskooli looduse vahendaja täiendkoolituse.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus programmile on raja alguses Järveotsa järve ääres. Matkajuht teeb lühikese sissejuhatuse mulla tekkest ja asukohast, kus õpe toimub. Lisaks tuletatakse meelde metsas liikumise head tava. Vajadusel sõlmitakse veel lisakokkuleppeid (5-8 min).
Moodustatakse õppegrupid (3 õpilast grupis), kes saavad töölehe ja rajakaardi, lisaks on kaasas 1-2 mullapuuri, mida grupid omavahel kordamööda jagavad. Üheskoos vaadatakse matkakaart üle, kuhu minnakse ja milliseid metsatüüpe vaadeldakse Iga grupp püstitab hüpoteesi, kuidas on huumuskihi paksus ja liigirikkus omavahel seotud ja kirjutab selle töölehele (5 min).
Metsaretk on koos juhendajaga, kes tähistatud punktides tutvustab metsatüüpi – juhib õpilaste tähelepanu pinnamoele, niiskusele, valgusele ja õpetab mullapuuriga töötama. Ühes kohas tehakse kuni neli proovivõttu (erinevad grupid võtavad). Uuritakse mullaprofiili, mõõdetakse huumusehorisont joonlauaga ja määratakse lähtekivim. Õpilased, kes parasjagu ei puuri, määravad metsatüübis olevad taimeliigid ja täidavad ka muud küsitud andmedväljad töölehtedel.
Vaatlus, töölehtede täitmine ja mullaproovide võtmine toimub palumetsas, laanemetsas, soovikumetsas, lodumetsas, nõmmemetsas ja rabas. Mullaproov võetakse ka Valgejärvest, et teada saada, mis on järvelubi (1h)
Lõunapaus (15 min)
Mängitakse keskkonnateemaline mäng (10 min).
Edasi matkatakse ilma mullaproovide võtmata, kuid gruppidele on eelnevalt antud ülesanded kõndimise ajal ühtteist tähele panna või kaasa korjata (tähelepanu ja loovad ülesanded) (1h).
Metsaretke lõpetamine toimub raja lõpu osas tipitelgis, kus võetakse kokku õpitu-nähtu. Leitakse seos mulla huumusehorisondi paksuse ja seal kasvava liigirikkusega – tehakse järeldus, kas hüpotees pidas paika. Grupid esitlevad kordamööda oma tulemusi. Töölehtedel olev info kontrollitakse/selgitatakse ja antakse tagasiside. Mida saab kogutud andmete põhjal veel järeldada? Leitakse erinevaid seoseid kogetu ja nähtu vahel. Arutletakse mulla tähtsusest, kaitsest ja kuidas meie igapäevaelu on mullaga seotud (10 min).
Teema kinnistamiseks on pisiviktoriin (samadele gruppidele), kuidas jätkusuutlik majandamine tagab meile võimalikult pikaks ajaks loodusresursse (eriline tähelepanu mullal). (Viktoriin on nutivahendiga (võimalusel õpilaste nutitelefonid, vajadusel keskuse tahvelarvutid - see lepitakse eelnevalt kokku). (15 min)
Õpetajale saadetakse tagasiside küsitlus e-mailile pärast matka.