Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on Valgejärve matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, salumetsad, soovikumetsad, rabametsad ja soometsad. Õppeprogrammis õpitakse tundma salumetsa, laanemetsa, palumetsa ja nõmmemetsa kasvukohatingimusi ning seda milline on nendes metsades mulla niiskus, toitained ja seal kasvavad taimed. Programmi kestel võtavad õpilased mullaproovid, tutvuvad mullahorisondiga mullakaeve näitel ning võrdlevad taimede kasvutingimusi erinevates metsatüüpides.
Междисциплинарная интеграция:
Mulla teema on lõimitud metsa teemaga, sest erinevad metsatüübid kasvavad erinevates mullastikutingimustes.
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
29) kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove ning nimetab mulla koostisosi; selgitab mulla kujunemist ja selle tähtsust looduses;
Seosed läbiva teemaga keskkond ja jätkusuutlik areng: õpilane saab aru mulla näitel loodusest kui terviksüsteemist. Õpilane mõtestab enda mõju muldade hoidmisele läbi oma tarbimiskäitumise.
Lõimitud on loodusõpetus, matemaatika.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
• kirjeldada metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas,
• leida seoseid erinevate metsatüüpide ja mullaprofiili vahel;
• mullapruuriga võtta mullaproovi, mõõta mullahorisonte ja neid kirjeldada;
• selgitada metsakõdu ja mulla kujunemist erinevat metsatüüpides;
Õpilane teab mulla:
• mulla tähtsust inimesele ja selle kaitsmise vajadust.
Методы:
Grupitöö: Proovide võtmine ja mõõtmine - mullaproovi võtmine mullapuuriga (kokku ühe klassi peale 2 puuri), mullaprofiilis horisontide määramine ja mõõtmine, metsakõdu uurimine;
Individuaaltöö: Vaatlemine - taimeliikide vaatlemine ja tundma õppimine, järelduste tegemine, küsimuste küsimine;
Uurimuslik õpe - andmete kogumine, analüüs.
Руководство для учителя:
Riietuda mugavalt ja mitmekihiliselt, jalga sisse käidud ja vett hülgavad alanõud. Igal lapsel kaasa võtta veepudel/termosega tee ja lõuna (võileib vm energiaamps). Söögipaus on matka ajal metsas.
Ootame õpetajalt infot klassi eripärade kohta enne matka, mida on vaja matkajuhil arvesse võtta. Matkal soovime kaasa tulevalt õpetajalt aktiivset osavõttu õpilaste tähelepanu juhtimisel õpitavasse ja vajadusel looduses liikumise hea tava meeldetulemist õpilastele.
Rada on osaliselt künklik ja ei sobi ratastooliga liikumiseks, samuti iikumispuudega ja nägemis-, kuulmis- või vaimupuudega osalejatele.
Pärast õppeprogrammi läbimist edastatakse kooli kontakti kaudu õpetajatele tagasiside link kvaliteedi hindamiseks.
Juhul kui programmi ajal sajab vihma antakse õpetajale kaasa üks tööleht koolis paljundamiseks ja täitmiseks. Võimalus on edastada tööleht samuti e-maili teel.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Matkajuht kõnnib matkarajal ees, õpilased tema kannul ja õpilastega kaasas olev saatja/õpetaja on viimane. Vaatluste ja mõõtmiste puhul kõnnime rajalt kõrvale metsa, kuid ühegi ülesande puhul ei ole vaja õpilastel üksi grupist eemalduda. Matkarada on tähistatud. Osaliselt (ca 1 km) on matk laudteel, suur osa on väga hästi läbitav metsarada. Programmi vältel läbitakse ca 5 km.
Matkajuhil on kaasas esmaabikott ootamatuteks õnnetusjuhtumisteks.
Место проведения:
Место исполнения:
59.095993214482, 24.151507555071
Programmi läbiviija:
Helena Pruul: Loodusgiid, kes on lõpetanud matkajuhi kursused Luual ja loodusgiidi eriala Haapsalu Kutsehariduskeskuses
Kristel Kadak: Loodusainete õpetaja, kes omab magistrikraadi bioloogia õpetaja erialal
Marje Suharov: Magistrikraad metsainseneri erialal
Merike Palts: Loodusainete õpetaja, magistrikraad geograafia õpetaja erialal
Natali Käsk-Nõgisto: Rakenduslik kõrgharidus noorsootöö alal ja magister muinsuskaitse ja konserveerimine alal
Ulvi Lepplaan: Põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja, kõrgharidus
Juhendajad on õppeprogramme läbi viinud Valgejärve matkarajal kuni kümne aasta vältel.
Язык:
Длинное описание:
- Sissejuhatus programmile toimub raja alguses Järveotsa järve ääres.
Matkajuht teeb lühikese sissejuhatuse mulla tekkest ja õppeprogrammi jooksul läbitavast teekonnast. Lisaks tuletatakse meelde metsas liikumise ohutust, keskkonnahoidlikku käitumise reegleid. Vajadusel sõlmitakse lisakokkuleppeid.
Moodustatakse õppegrupid (kuni 5 õpilast grupis), kes saavad töölehed ja rajakaardi, kuhu on märgitud teekond ning läbitavad metsatüübid. Juhendajal on kaasas 2 mullapuuri, mida gruppide vahel jagatakse. Üheskoos tutvutakse õppekäigu kaardiga. Arutletakse teemal millest koosneb muld ja kuidas tekib huumus. (20 minutit).
- Metsakõdu ja huumuse uurimine
Huumushorisondi tekkimise mõistmiseks ja samuti metsatüüpide määramisel on oluline metsakõdu ehk metsavarise lagunemise astme uurimine ja tüseduse mõõtmine. Metsas maha kukkunud lehed, oksad ja okkad moodustavad vähem või rohkem lagunenud metsavarise ehk metsakõdu, millest kujuneb huumus.
Esimeses peatuskohas otsivad õpilased maapinnalt ja metsavarise kihist erineva lagunemisastmega puulehti ja paigutavad need lagunemisastme alusel valgele alusele ritta. Arutletakse milliseid keskkonnatingimusi on vaja huumuse tekkeks ning kui kaua kulub aega erinevates keskkonnatingimustes (niiskus, hapnik, temperatuur jne) huumuse moodustumiseks. Arutletakse mulla koostise üle.
- Mullaprofiili uurimine
Järgnevates õpperetke peatuskohtades leitakse rajakaardilt tähistatud metsatüüp. Juhendajaga koos arutletakse antud metsatüübile iseloomuliku pinnamoe ja keskkonnatingimuste üle: niiskus- ja valgustingimused, temperatuur. Juhendaja õpetab mullapuuriga töötama ja ohutult kasutama.
Kolmes töölehele märgitud metsatüübis (salumets, laanemets ja nõmmemets) võtab iga rühm mullaproovi, mille alusel määrab lähtekivimi ja mõõdab mullapuuri skaalat kasutades metsakõdu- ning huumusehorisondi paksuse. Õpilased, kes parasjagu ei puuri, määravad juhendaja abiga metsatüübis kasvavad levinumad rohttaimed, alusmetsa- ja puuliigid täites valikvastustega töölehe.
Palumetsas on ettevalmistatud mullakaeve, kus õpilased kirjeldavad mullaprofiili mullakaeve vaatluse alusel. Igas metsatüübis tehakse vahekokkuvõtted.
Lisaks töölehel märgitud metsatüüpidele võetakse mullapuuriga näidis rabas, kus arutletakse keskkonnatingimuste üle turbakihi tekkeks. Samuti tutvustatakse lubjakihi teket Valgejärves ja seal kasvavaid põnevaid taimi
Metsakõdu, huumuse tekkimise ja mullaprofiilide uurimine (1 tund ja 45 minutit)
Lõunapaus (15 min)- kõik metsaretkele kaasa võetud pakendid võtavad õpilased endaga kaasa ning pööratakse tähelepanu joogipudelite korduvkasutamisele.
- Kokkuvõtted ja mäng
Metsaretke lõpetamine toimub raja lõpuosas vaatetorni juures, kus võetakse kokku õpitu-nähtu. Grupid esitlevad kordamööda oma tulemusi. Töölehtedel olev info kontrollitakse/selgitatakse ja antakse tagasiside. Arutletakse mulla tähtsuse ja kaitse üle. Avatakse teema kuidas meie igapäevaelu on mullaga seotud (jäätmekäitlus ja kompostimine).
Mängitakse õppepäeva kokkuvõttev mäng: “Õige või vale vastus”. Rühm jagatakse kaheks. Juhendaja esitab küsimusi läbitud metsatüüpides kasvavate taimede ja mullaprofiilide erisuste kohta. Vale väite korral põgenevad kodujoone taha ühe ja õige vastuse korral teise võistkonna liikmed. Võidab võistkond, kellel on küsimuste lõppedes rohkem liikmeid
Kokkuvõtted ja mäng (25 minutit)
Tagasitee matkaraja alguspunkti 2,5 km (30 minutit )
Teema kordamiseks märgitakse töölehele grupis osalenute nimed ning antakse saatvale õpetajale täidetult kaasa.
Retke lõppedes kogunetakse ringi ja jagatakse kogetut teistega. Iga õpilane nimetab metsaretkelt meelde jäänud fakti või temale olulise mõtte (15 minutit).