Valgejärve matkarajal on tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, lodumetsad ja rabametsad. Programmi jooksul õpitakse tundma metsatüüpide looduses. Määratakse kasvukohale iseloomulikud puud, alusmetsa taimed, samblikud, samblad.
Õpipädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
Õpitulemused:
Õpilane:
1. kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas,
2. tunneb ära, iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi,
3. võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi (samblad, samblikud),
4. selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas,
5. selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist,
6. nimetab säästva metsanduse põhimõtteid,
7. selgitab metsakõdu ja mulla tekkimist erinevates metsatüüpides,
8. selgitab mulla tähtsust looduses,
9. tunneb mullakaeves ära huumushorisondi,
10. kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes.
1. kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas,
2. tunneb ära, iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi,
3. võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi (samblad, samblikud),
4. selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas,
5. selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist,
6. nimetab säästva metsanduse põhimõtteid,
7. selgitab metsakõdu ja mulla tekkimist erinevates metsatüüpides,
8. selgitab mulla tähtsust looduses,
9. tunneb mullakaeves ära huumushorisondi,
10. kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Mets elukeskkonnana. Mets kui elukooslus. Metsatüübid (nõmme-, palu-, laane-, sooviku- ja lodumets raba). Mulla osa kooslustes. Huumus, huumushorisont. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine.
Meetodid:
Vaatlemine, võrdlemine, määramine - kasvukohatüüpide iseloomustus: valgus, niiskus, pinnamood, metsarinded, liigid. Kasutada on kasvukohtadele tüüpiliste liikidega õppekaart.
Seoste loomine - erinevate kasvukohatüüpide ühisosa leidmine, analüüs ja järeldus grupis (tööleht), mida esitatakse tervele klassile.
Arutelu - inimese roll metsas, metsanduse tähtsus
Keskkonnateemalised mängud - reaktsioon ja teadmised.
Juhis õpetajale:
Riietuda mugavalt ja mitmekihiliselt, jalga mugavad veekindlad jalanõud. Igal õpilasel kaasa võtta veepudel/termosega tee ja lõuna (võileib vm energiaamps). Söögipaus on keset matka.
Ootame õpetajalt infot klassi eripärade kohta enne matka, mida on vaja matkajuhil arvesse võtta. Matkal soovime kaasa tulevalt õpetajalt aktiivset osavõttu õpilaste tähelepanu juhtimisel õpitavasse ja vajadusel looduses liikumise hea tava meeldetulemist õpilastele.
Sihtgrupp:
4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
3,5 tundi, lisandub lõunapaus
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Kevad
Sügis
Hind:
150€
Lisainfo:
Matkajuht kõnnib matkarajal ees, õpilased tema kannul ja õpilastega kaasas olev saatja/õpetaja on viimane. Vaatluste puhul kõnnime rajalt kõrvale metsa, kuid ühegi ülesande puhul ei ole vaja õpilastel üksi grupist eemalduda. Matkarada on tähistatud. Osaliselt (1,5 km) on matk laudteel, suur osa on väga hästi läbitav metsarada. Retke pikkus on 6,5-7 km.
Matkajuhil on kaasas esmaabikott ootamatuteks õnnetusjuhtumisteks.
Läbiviimise koht:
Valgejärve matkarada, Saue vald, Harjumaa
Läbiviimise asukoht:
59.096319960852, 24.151039123535
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
valgejarve@valgejarve.ee
+372 5019255
+372 5019255
Programmi läbiviija:
Õppekäigul on üks matkajuht - Marje Suharov, Eliko Kõiv, Merike Palts, Ulvi Lepplaan. Kõik juhendajad omavad kõrgharidust loodusteadustes ja lisaks on läbinud Sagadi Looduskooli looduse vahendaja täiendkoolituse.
Keel:
Eesti keel
Pikk kirjeldus:
Sissejuhatus programmile on raja alguses Järveotsa järve ääres. Moodustatakse õppegrupid, kes saavad töölehe, rajakaardi ning õppekaardi taimedega. Metsaretk on koos juhendajaga, kes tähistatud punktides tutvustab kasvukohatüüpi, teeb mullapuuriga näidise huumuskihi paksusest. Vaadeldakse metsa valgusreziimi ja uuritakse niiskust (sh mullalõimise katse).
Töölehti täidetakse igas metsatüübis. Töölehtedel olev info kontrollitakse/selgitatakse ja antakse tagasiside.
Mängitakse keskkonnateemaline mäng.
Metsaretke raja lõpupoole tipitelgi ääres võetakse kokku õpitu-nähtu liikumismänguga.
Õpetajale saadetakse tagasiside küsitlus e-mailile pärast matka.
Viimati uuendatud:
09.04.2021