Õppeprogrammid

Õpilased saavad teada, kes on kalad, millised on nende kohastumused eluks vees ja mis kalaliike Eesti mageveekogudes leidub. 

Saadakse teada, milline on kalade elu aastaajaline rütm (kes on talvel aktiivsed, kes mitte, millised liigid talvel koevad). Kuidas tekib ja mõjub kaladele talvine hapnikupuudus veekogudes, mil viisil kalad hapnikupuuduse korral käituvad ning arutletakse selle üle, kuidas inimene oma tegevusega kalu aidata saab. Räägitakse kutselisest ja harrastuskalapüügist, kalade kaitsest, kalastusreeglitest, selgitatakse keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. 

Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Eesti mageveekalu õpitakse tundma Võrtsjärves elavate liikide näitel.

Räägitakse ajaloolistest ja tänapäevasest jääalustest püügiviisidest, selgitatakse talvise kalapüügi ohutusreegleid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma taliõnge, puurima jäässe auke ning jää alt kala püüdma.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Programmi eesmärk on õpilaste teadlikkuse suurendamine inimtegevuse mõjust meie maailma kliimale ning kliimasoojenemisest tingitud mõjust elurikkusele ja inimkonnale.

Programm koosneb kahest osast. Esimene osa toimub Tipu Looduskooli õuealal ja külamajas. Uurime, millised muutused erinevad stsenaariumid ennustavad, räägime elektrienergia tootmise erinevate võimaluste plussidest ja miinustest, mõtleme mis on kliimasoojenemise mõju erinevatele valdkondadele (nt põllumajandus, tervishoid, metsandus, turism), mida saab teha, et kliimasoojenemist vähendada ja kohandada muutustega. Sissejuhatusena toimub väike rollimäng ja esitlus. Rühmatööna tutvuvad õpilased erinevate teemadega, lahendavad ülesandeid, tutvustavad oma tulemusi ja toimub arutelu. Ühe praktilise tegevusena valmistavad õpilased matkale osa lõunasöögist (mahe, kohalik, taimne).

Teine osa programmist toimub matkal, kus külastame Õördi või Riisa raba taastamisala. Räägime, miks me vajame soid ja kuidas kuivendatud turbaalad rabade ja soode tähtsusest. Talvel on võimalik seda teha tõukekelgumatkana või räätsamatkana.

Programmi saab ka kooli tellida, sel juhul saab läbi viia ainult I osa programmist.

Lapsed saavad teada, kes on kalad ja millised on nende eluviisid. Saadakse teada, mida kalad talvel teevad, millised kalaliigid on talvel aktiivsed, kes teevad taliuinakut. Kuidas tekib ja mõjub kaladele talvine hapnikupuudus veekogudes, mil viisil kalad hapnikupuuduse korral käituvad ning arutletakse selle üle, kuidas inimene oma tegevusega kalu aidata saab. Räägitakse kutselisest ja harrastuskalapüügist, kalade kaitsest, harrastuspüügireeglitest, selgitatakse keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. 

Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Eesti mageveekalu õpitakse tundma Võrtsjärves elavate liikide näitel.

Räägitakse ajaloolistest ja tänapäevasest jääalustest püügiviisidest, selgitatakse talvise kalapüügi ohutusreegleid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma taliõnge, puurima jäässe auke ning jää alt kala püüdma.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Kahe või kolme praktilise ülesandega töötuba, kus käsitletakse roheinseneeria ja tuule- ning soojusenergia temaatikat nii energia tootmise kui ka selle käigus tekkiva kao vähendamise näitel.

Mets on täis põnevaid tegelasi ja lugusid. Metsas jalutades näeme tavaliselt üsna palju, kuid veel rohkem jääb meile märkamata ja meie silmade eest justkui varjatuks. 

Selle retke käigus püüame koos avastada, märgata ning kogeda oma erinevate meeltega looduse mitmekesisust. Uurime, milline on metsa elu ja kuidas metsaelanikud omavahel seotud on. Vaatleme nii suuri kui väikseid metsaelanikke ja nende tegevusjälgi. 

Räägime lugusid, mõistatame, lahendame ülesandeid.