Maakond
Hind
Keel
Sihtgrupp
Keskus
Grupi suurus
Kvaliteedimärgis
Õppeprogrammis „Peipsi järv seljakotis“ õpitakse erinevate meetodite abil tundma Peipsi järvega seotud linde, loomi, selgrootuid, kalu ja taimi. Sõltuvalt õpilaste arvust
moodustatakse 2-4-liikmelised grupid, kes läbivad eri teemadel tegevustepesasid, märkides saadud vastused töölehele. Lisaks vaadatakse ühiselt lühifilmi Peipsist, mis lisaks loodusele annab aimu järveäärsele elutegevusele iseloomulikust kultuurist.
Õppepäeva jooksul saadakse teoreetilisi teadmisi soode arengust, rabast ja selle elustikust ning praktilisi kogemusi laboris ja rabas liikumisel. Päeva alustatakse Kohila Keskkonnahariduse Keskuses 1,5 h programmiga, sh paaristöö turbasambla kui tähtsaima rabataime uurimiseks nii binokulaari kui mikroskoobiga.
Programm jätkub õppekäikudega: 1) turbakaevandamise alale, 2) rekultiveeritud turbaväljale Hageris, 3) Rabivere raba laukaalale (ilma laudteeta); 4) piknik RMK puhkealal koos liikumismängude ja juhendaja pajatusega põnevatest leidudest Rabivere rabas, 5) Kõnnu järveni ja ümber selle. Õppematkal tutvuvad õpilased mh rabametsa, puisraba, lageraba, tüüpiliste rabataimede, laugasjärve, älve, turba kaevandamise võtetega läbi aegade. Õppepäev lõpeb kokkuvõtetega saadud teadmistest. 2. osa kestus bussisõiduga kokku 4,5 h.
Õppeprogrammi põhiteemaks on raba elukeskkonnana ja kõrvalteemaks mets. Kõnnu järve matkaraja läbides tutvuvad õpilased esmalt 3 erineva metsatüübiga. Õpipeatused tehakse salu- ja soometsas (kõdusoo mets, rabamännik). Peale rabamännikut jõutakse rabajärve ja puisrabani. Toimub grupitöö rabajärve vee uurimiseks. Tutvutakse raba, siirdesoo, madalsoo ja älvega. Arutletakse turbaga seotud pärandkultuuri üle. Kuidas on tekkinud raja läheduses paiknevad turbakraavid? Kuidas vanasti kasutati turvast ja turbasammalt? Turvas kui loodusvara. Õpilased õpivad tundma turbasammalt ja tuntumaid rabataimi nagu sookail, sinikas, huulhein, kanarbik, vaevakask, jõhvikas, kukemari, küüvits. Matkatakse ümber Kõnnu järve, et kogeda vetruvat rabapinnast ja näha älvest. Juhendaja selgitab rabas liikumise eripärasid ja ohutust.
Õpime tegevuste ja katsete abil, mis on staatiline elekter ja elektrivool. Õpilased panevad kokku lihtsa vooluringi ja selle abil tehtud katsetes saavad teada, millised ained on elektrijuhid ja millised mitteelektrijuhid. Programmis õpitakse, mis on aatom ja elektronid, kuidas tekib välk, kuidas elektriseadmetega ohutult ümber käia ja miks peab elektrienergiat säästma.