Elurikkus on väga mitmetahuline nähtus, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja hea käekäigu. Kahjuks on elurikkus vähenemas üle maailma. Vaatleme, kuidas elurikkust mõista ja mõõta. Peatume tumeda elurikkuse käsitlusel: see hõlmab ökosüsteemi sobivaid aga hetkel puuduolevaid liike. Ettekandes vaatame, mis hüvesid pakub elurikkus inimesele ning mida igaüks meist saab teha elurikkuse heaks.

Ettekandes antakse ülevaade Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringust (2020), mis käsitleb inimeste hinnanguid praegusele keskkonnaolukorrale ja murekohtadele, nende keskkonnahoidlikke käitumisviise ning suhtumist kliimamuutustesse. Uuring viidi viidi läbi koostöös Turu-uuringute ASi ja Tallinna Ülikooli teadlastega.

Eestlastest on tekkimas kuvand kõrge keskkonnateadlikkuse, kuid nõrga keskkonnakäitumisega rahvast. Võib-olla me siis tegelikult ikkagi ei tea? Äkki teame, aga ei oska, saa või soovigi tegutseda? Ettekanne avab põgusalt keskkonnateadlikkuse erinevaid võimalikke vorme (statistiline, süsteemiteoreetiline, majanduslik, poliitiline, filosoofiline, füüsiline) ja vastavaid (ning vahel ka teineteist välistavaid) tegutsemisviise ning kuidas neid juurutada.

 Vestlevad Liisa Puusepp, Meelis Pärtel, Madis Vasser, Kertu Birgit Anton - Noorte Keskkonnanõukogu liige, Fridays For Future Eesti aktivist, Riho Kuppart - Keskkonnaameti peadirektor