Häid näiteid projekti tegevustest ja praktikatest

2021

Töövarjupäevad

Sel suvel said üheksa noort loodus- ja teadushuvilist võimaluse saata töövarjuna eri valdkondade teadureid nende igapäevatöös, et näha mida põnevat teadusasutustes nii välitöödel, laboris kui ka hoidlates tehakse. Kõik osalenud 14-19aastased töövarjulised õpivad nimelt UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projektiga liitunud koolides, mis korraldab iga aasta rahvusvahelist Läänemere-teemalist veebiviktoriini ja parimate tulemustega osalejad saavad preemiaks endale valida kõige huvipakkuvama teaduri, kelle juurde päevaks või kaheks “varjuks” minna.

Töövarjupäevad on mõeldud võimaluseks noortele just Eesti teadlaste igapäevatöö paremaks mõistmiseks, koolis õpitu rakendamiseks ning akadeemilise karjäärivaliku peale mõtlemiseks. “Loodetavasti saavad mõned neist teaduspisiku ja kaaluvad pärast kooli lõpetamist vastava eriala õppimist. Või hoopis leiavad endale huvitava teema kooli uurimustööks. Ka sel aastal ootab novembris toimuva Läänemere veebiviktoriini parimaid kohti ainulaadne võimalus minna töövarjupäevale enda valitud teadlase juurde, nii et ootame uusi teadushuvilisi noori osalema ja teadusasutusi neid võõrustama” võtab tulevased plaanid kokku Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova.

Töövarjupäevi on korraldatud juba 4 aastat, sel suvel käidi näiteks Saaremaal Harilaiul, Tallinna lahel, Tartus arhiivis ja mujal. Osalenud õpilastest mõned näeksid end peale töövarju kogemust hea meelega teadusasutuses töötamas, osad tunneksid huvi pigem mõne seotud kõrvaleriala vastu. Teaduritöö positiivsete kogemuste juures toodi välja ka võimalus õues liikuda, ringi reisides erinevat Eesti loodust näha ning kõigile jättis sügava mulje erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamine.

Juba aastaid Läänemere Projekti kaudu töövarje võõrustanud geograaf ja ökoloog Are Kont usub, et noorele inimesele, kes peagi lõpetab üldhariduskooli, on see hea võimalus kogeda, mida ja miks ühe või teise eriala teadlased uurivad. “Meil on seni olnud töövarjud kolmel aastal ja kõigil kordadel on nendega koos tegutsemine olnud, vähemalt meile, väga tore. Nad on koos meiega teinud mõõtmisi, nii DGPS kui georadariga mõõdistusi, olnud tegevad nii kaeve- kui puurimistöödel, sõitnud paadiga merel abilistena ning loodetavasti ka üht-teist õppinud. Nad on olnud huvitatud meie tegemiste eesmärkidest, oleme neile hea meelega jutustanud õppimisest kõrgkoolis, järgnevast kraadiõppest ning elust teaduse valdkonnas. Minu arvates on töövarjundus igati tervitatav noorte ettevalmistamisel iseseisvaks eluks. Üks mu kolleeg on kõigil kordadel enne lahkuminekut saanud töövarjudele täiesti siiralt öelda, et tervitage oma vanemaid, kes on teid nii hästi kasvatanud!”

Heleriin – Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituudi geoloogia peaspetsialist Kairi Põldsaare töövari.

“Sain teada, et geoloogi töö on väga oluline ja mitmekülgne – palju on tööd küll arvutis, näiteks erinevate jooniste tegemisel, kuid käiakse ka välitöödel ja töötatakse laboris, kus töödeldakse kive, et neid saaks edasiste uuringute jaoks kasutada. Sain kasutada mikroskoopi ja kivilõikuriga kive lõigata ning neid õigesti käsitsi lihvida. Mulle meeldis geoloogi töö mitmekülgsus ja vaheldus, eriti aga praktiline osa, tahaksin millalgi välitöödele kaasas minna. Ma tahan tulevikus minna ülikooli midagi loodusalast õppima ning nüüd on geoloogia kindlasti üks valikutest.”

Lii – Eesti Meremuuseumi teaduri Priit Lätti töövari.

“Jäin väga rahule sellega, et sain näha selle ameti eri külgi ja telgitaguseid ehk milline arheoloogide töö sees ja õues välja näeb – näiteks milliseid sonde on olemas, kuidas neid kasutada, aga ka kuidas pannakse näitust kokku. Väga põnev oli kuulata kõigest sellest, millest avalikkus tavaliselt arheoloogi töö juures ei kuule! Sain juhtida sondi ja natuke ka kaatrit, see meeldis mulle väga. Kahjuks ma ilmselt ei näe ennast sellel alal töötamas, kuid tunnen, et tahaksin aidata sel alal töötavaid inimesi, näiteks luua uuringuteks uusi tehnoloogiaid või muud sellist. Sellise võimaluse andmine on väga vägev! Ameti telgitaguste nägemine muudab ameti enda palju põnevamaks.”

Anette – Rahvusarhiivi kogumis- ja säilitusosakonna töövari.

“Sain teada kui oluline koht on Rahvusarhiiv – selles säilib suur osa Eesti ajaloost. Kogumisosakonnas korrastatakse ning märgistatakse info, et seda oleks hõlpsam leida, säilitusosakonnas vajadusel ka taastatakse dokumente. Sain kogumisosakonnas materjali sorteerida ja säilitusosakonnas õppisin, kuidas lagunenud arhivaali taastada. Mulle väga meeldis nii kogumis- kui säilitusosakonna töö, eriti säilitusvaldkond, kuna seal oli võimalik vanu asju vähemalt osaliselt taastada. Ma ei välista, et tulevikus saab olema minu töökoht nimelt Rahvusarhiivis.”

Helena –  Keskkonnaagentuuri Hüdroloogia ja Ilmavaatluste osakonna töövari.

“Võõrustajad jagasid rohkelt informatsiooni, kuidas käib jõgede veetaseme ja vooluhulga mõõtmine erinevate seadmetega. Samuti räägiti tegevustest kontori poolel ning miks jõgede veetaseme ja voolutugevuse hindamine üldse oluline on. Sain ise jälgida välitööde mõõtmisi ning mõõta veetemperatuuri ja veetaset. Ma ei näe ennast tulevikus just kindlasti hüdroloogia alal töötamas, kuid ma tean nüüd täpsemalt, milliseid osasid ma sellise töö juures väärtustan ja kuhu edasi liikuda.”

Mona – Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadurite Are Kondi ja Hannes Tõnissoni töövari.

“Tahtsin töövarjupäeval osaleda, sest see aitab mul ilmselt otsustada, milline mu tulevik välja näeb. Are ja Hannes alati seletasid arusaadavalt ja loogiliselt, kui millegi kohta pärisin ja ei pannud pahaks kui mõne rumala küsimuse esitasin. Nendega oli lihtne  igasugustest teemadest rääkida, kuna nende teadmised olid väga laialdased. Sain teada, kuidas rannavallid tekivad, kuidas määratakse liivatera vanust, kuidas rannajoon ja selle profiil on aastate jooksul tekkinud ja kujunenud ning kuidas neid jäädvustada. Õppisin kasutama georadarit ja differentsiaal GPSi. Mulle meeldis see, et tegevused olid tihtipeale suhteliselt avatud, see tähendab, et sain ise valida, mida teha või kelle tööd jälgida, tänu sellele sain laialt teadmisi erinevate teadurite töö sisust.”

Koostööpartnerid: Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituudi professor Urmas Lips, Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadurid Are Kont ja Hannes Tõnisson, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteadur Helen Orav-Kotta, MTÜ Mondo projektijuhid Viktoria Lepp ja Meelis Niine, Keskkonnaagentuuri Hüdroloogia ja Ilmavaatluste osakond, Tartu Ülikooli Õkoloogia ja Maateaduste instituudi peaspetsialist Kairi Põldsaar, Eesti Meremuuseumi teadur Priit Lätti, Rahvusarhiivi kogumis- ja säilitusosakond.

**************************************************************************************************************************************************************************************************

Årø laager

4.-7.05.2021 toimus jälle traditsiooniline Läänemere Projekti Årø laager – sel aastal esimest korda virtuaalselt. Laagri korraldajad said osalejatelt suurepärast tagasisidet ja laagrit saab ka virtuaalselt korraldatuna pidada õnnestumiseks.

Årø digilaagris osales 120 õpilast ja 25 õpetajat peaaegu igast Läänemere riigist ning laagri jooksul toimus kokku 30 töötuba ja kutsutud kõnelejate loengut-arutelu. Laagri korraldasid Läänemere Projekti rahvusvahelised koordinaatorid, kes läksid laagri ideega edasi vaatamata raskustele ja teadmatusele, kuidas tekitada veebikeskkonnas erilist laagri atmosfääri, mis on Årø laagrites alati kohapealse meeleoluga seotud. Kuid töö kandis vilja ning tänu korraldajate loomingulistele lahendustele täitis laager kindlasti oma eesmärgid.

Digilaager algas soojenduseks suure kokkusaamisega Zoom-keskkonnas, kus tehti osalevate õpilaste vahel järjest mitu kiirkohtingut, kuulati koos muusikat ja lõbutseti, julgustades nii osalejaid laagri jooksul avatult sõna võtma, arvamust avaldama ning ennast loominguliselt väljendama. Atmosfääri aitas tekitada ja üles hoida Miro board, mille keskel “põles” virtuaalne laagrituli ning kus osalejad oma emotsioone ja tagasisidet said vahetult ürituse käigus jagada. Laagrikogemust visualiseeris alloleva pildiga digikunstnik Marie – siit saab vaadata, kuidas kunstiteos valmis.

Õpilased said laagri jooksul juurde teadmisi kliimamuutuste kohta ja õppisid, kuidas oleks võimalik omal initsiatiivil muutusi ellu viia. Uuriti mikroplasti, saadi praktilisi juhiseid kliimakampaania korraldamiseks, räägiti Tšernobõli tuumakatastroofist, oksütotsiinist, lahkusest ja koostööst, arutleti globaalse kodakonduse ja kodanikuteadlaseks olemise üle ja palju muud. Praktiliselt viidi läbi katseid – toimus eksperiment hõljuvate kartulitega, isetegemise töötuba, kliimamuutuste lahenduste simulaatori katsetamine, mudel ÜRO rollimäng ja keskkonnasõnumiga tänavakunsti kleepsude loomine. Samuti õpiti tundma uusi taime- ja loomaliike tänu laagri raames toimunud BioBlitzile – sellest leiab ülevaate siit. Töötubade seas sai proovida ka joogat ja taaskasutusmeisterdamist ning elamusi pakkus digitaalne põgenemistuba “Päästa maailma”, lisaks läbisid õpetajad koolituse, kuidas ise sarnast põgenemistuba korraldada.

Lisaks töötubadele toimusid ka veebiloengud, kus astusid üles põnevad erialased esinejad. Näiteks tutvustati Unesco Läänemere Projekti ajalugu ja põhimõtteid; anti näpunäiteid, kuidas saaksid noored läbi poliitika midagi keskkonna heaks ette võtta; esitleti globaalse kodakondsushariduse rakendusvõimalusi õppetöös; jagati töökogemust mikroplastiku uurimislaeval, tehti mõtteline ajarännak plastieelsesse aega ning anti nõu, kuidas luua uuskasutusest ärimudel.

Paljud osalejad tõid kokkuvõttes esile, et digilaagris osalemine arendas nende suhtlusoskusi – näiteks kuidas edukalt diskussioonides enda mõtteid edasi anda, viisakust ja diplomaatilisust, võõraste inimestega inglise keeles vestlemist. Laagri tulemusena tekkis osalejatel kindlasti juurde rahvusvahelisi sõpru ja koostöövõimalusi.

Digitaalse Årø laagri töötubades loodud ja kasutatud materjale leiab juba maintud Miro board keskkonnast, materjalide teemadeks on: Alusta enda keskkonnakampaaniaga, Lahkuse jõud, Mikroplastiku reostuse tõendite jahil, Ühendatud Apalanga jätkusuutliku tuleviku nimel. BSP Youtube kanalil on vaatamiseks kättesaadavad salvestused laagri otseülekande programmist, kus esines palju inspireerivaid kõnelejaid.

 

**************************************************************************************************************************************************************************************************

2020

Purjeõpperetk

UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekt korraldas suvel 25.-29.augustil 2020 liitunud Eesti koolide õpilastele põneva keskkonnaharidusliku purjeõpperetke. Selle seiklusega tähistati muuhulgas rahvusvahelist Läänemere päeva ja see oli üheks auhinnaks 2019. aasta Läänemere veebiviktoriinis osalenud parimatele õpilastele.

Purjeretkest võttis osa 25 osalejat (4 õpetajat 3 erinevast koolist ja 21 õpilast 13 erinevast koolist üle Eesti) ja 4 purjelaeva meeskonnad (purjekad St. Iv, Vesta, Tuulelind, Triton). Koos asuti teele 25.augustil, võttes suuna Soome saarestiku poole Helsingist edelas, et nelja päeva jooksul ületada kaks korda Soome laht ja vahepeal peatuda saarestiku erinevates väikesadamates, kus läbi viia kodanikuteaduslikke loodusvaatlusi. Purjesõidu eesmärk oli osalejatele anda praktilisi teadmisi ja oskusi purjetamisest ning Läänemere keskkonnaseisundi uurimisest. Terve sõidu vältel arendasid osalejate purjetamisoskusi Eesti Noorte Purjeõppeseltsi “STA Estonia” kaptenid ja abid, noored said end proovile panna täiesti uues keskkonnas – õpiti purjetamise terminoloogiat, purjeid heiskama, meremärke tundma ja lugema, navigeerima, vajalikke sõlmi tegema ja arendati meeskonnatööd. Läänemere Projekti enda ja Taltech Mereakadeemia juhendajate käe alla aga testiti retke käigus uuriti mikroplasti esinemist Läänemeres, korraldati rannikuvaatlus, mille käigus korjati kokku looduses lebavat prügi, viidi läbi hilisõhtune ööliblikate vaatlus, matkati saarestiku looduses ja uuriti vee keemilist koostist.

Purjeõppesõidu keskel, 27. augustil tähistati rahvusvahelist Läänemere Päeva suure loodusvaatlusega – sel päeval toimus 9 Läänemere-äärse riigi kodanike ühine 24 tunni loodusvaatluse maraton, mis on omamoodi eluslooduse inventuur. Vaatlus toimus rahvusvaheliselt levinud Bioblitz formaadis ehk vabatahtlike vaatlejate abiga ning kogutud andmed saadeti ülemaailmsesse elurikkuse andmebaasi GBIF, toetades sellega uuringuid Läänemere seisundi parandamiseks. Purjeõppesõidu osalejad viisid enda vaatluse läbi ühel saarestiku saarel, püüdes seal üles pildistada ja määrata võimalikult palju looma-, taime- ja seeneliike. Päeva eesmärk oli pöörata tähelepanu Läänemerele kui meie erakordsele looduslikule varandusele ja julgustada noori võtma midagi toredat ette sel päeval just Läänemere heaks. Seda päeva tähistati Eestis teist korda Soome Instituudi ja Soome suursaatkonna eestvedamisel ja selle on algatanud John Nurmineni Sihtasutus.

Purjeretke korraldamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja retke viis läbi Eesti Noorte Purjeõppeselts STA Estonia koos TTÜ Eesti Mereakadeemiaga. Purjeretke projekti juhtis Läänemere Projekti Eesti tegevuste koordinaator Gedy Matisen.

Vaata osalenud noorte tehtud videosid ja fotosid purjeõpperetkest BSP kodulehelt

 

Purjeretke kajastasid osalenud õpilased ka enda kooli kodu- ja infolehtedes ning valla lehtedes:

läänemere projekti purjeretk