PÄEVAKAVA

25. oktoober 2023

10.00–10.30       Registreerumine, tervituskohv
10.30–10.40       Päevajuhi sissejuhatus. Sander Loite
10.40–11.00       Avasõnade vestlusring. Kristen Michal, Kliimaministeerium;  Rainer Vakra, Keskkonnaamet; Taimar Ala, Keskkonnaagentuur. Vestlusringi juhivad Sander Loite ja noorte kliimadelegaat Anna Celine Kraus
11.00–12.00       KLIIMATEADLIK muudab ühiskonda, mitte kliimat! Piia Post, TÜ Füüsika Instituudi kliimateaduste professor
Kliimamuutuste osas kirjaoskaja on inimene, kes mõistab, kuidas kliima mõjutab teda ja kogu ühiskonda ning kuidas tema mõjutab kliimat. Ta saab aru inimtekkeliste kliimamuutuste põhjustest, aga tal on ka oskused ja hoiakud, et võtta vastu teadmispõhiseid ning vastutustundlikke otsuseid kliimamuutuste mõjude vähendamise ning nendega kohanemise osas. Juttu tuleb sellest, missugused pädevused moodustavad kliimamuutuste kirjaoskuse ning kuidas me Eestis peaksime edasi minema, et Eesti inimene oleks kliimateadlikum ja aitaks kaasa teadlikumatele ja tõhusamatele kliimamuutustega seotud otsustele ja tegevustele.

12.00–13.00       Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse roll rohereformi elluviimisel. Kristi Klaas, Kliimaministeerium, asekantsler
Mis on rohereform ja miks me sellest kliimamuutuste kontekstis räägime? Millised on Kliimaministeeriumi ülesanded rohereformi elluviimisel? Keskkonnateadlikkusest ning -haridusest sõltub see, kui edukalt me kliimamuutustes oma loodusväärtusi säästes ühiskonna heaolu loome.

13.00–13.55       Lõuna
13.55–14.00       Päevajuhi minutid. Sander Loite
14.00–14.20       Kliimamuutustest ja kliimaandmetest Eestis. Kaupo Mändla, Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna peaspetsialist
Kliima muutumine on järjest aktuaalsem teema, mis ei jäta meist mitte kedagi puutumata. Mõjutatud on erinevad eluvaldkonnad, tegevusalad ja majandusharud. Kliima on muutunud läbi aegade, aga viimastel kümnenditel on muutus olnud palju kiirem ja selgesuunalisem. Näiteid ja fakte kliimamuutustest Eestis.

14.20–14.50       KLIIMATEADLIKkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks. Kristel Uiboupin, TÜ Füüsika Instituut, projekti Kliimateadlik projektijuht
Käesoleva aja suur ja oluline teema on inimtekkelised kliimamuutused. Eesti inimeste kliimateadlikkus on uuringute põhjal pigem madal. Projekti KLIIMATEADLIK põhieesmärk on suurendada Eesti ühiskonna kliimateadlikkust süsteemse kliimahariduse kaudu kõigil haridusastmetel. Juttu tuleb TÜ, TLÜ, EMÜ ja Bergeni Ülikooli loodusmuuseumi koostöös valmivast kliimahariduslikust programmist.

14.50–14.55       Sirutuspaus
14.55–15.10       Looduse kultuuriline väärtus: taimede elurikkus XX sajandi eesti maalikunstis.  Leene Pärtel, HTG vilistlane
Interdistsiplinaarsus kultuuri- ja loodusteaduste vahel sillutab tee uute teadmiste leidmiseks. Tutvustatavas töös uuriti, kas 20. sajandi Eesti maalikunstis kujutatud taimeliikide elurikkuse muutused peegeldavad üldiseid ühiskondlike hoiakuid. Kuigi arvatakse, et inimesed kaugenevad loodusest, on elurikkuse kujutamine maalidel suurenenud, eriti metsaliikide osas. Järelikult on Eesti kultuuris loodus ja elurikkus inspiratsiooniallikana järjest olulisem hüve.

15.10–15.30       Päevajuhi minutid. Sissejuhatus messile ja järgmisesse konverentsipäeva. Sander Loite
15.30–17.00       Kliimateemaliste õppematerjalide ja -vahendite tutvustamine messialal

MTÜ Mondo
Mari Jõgiste toob messile materjalid Kliimakooli kaardimäng, Kliimamuutuste teemaline dokumentaalfilmikogu, Kliimamuutuste teemalised e-külalistunnid, Missioon Terra ja tutvustab ka teisi kliimamuutuste-teemalisi rollimänge ning valmivat valikaine kursust gümnaasiumile "Kliimamuutused looduses ja ühiskonnas".

Tartu Loodusmaja
Maria Ivanova annab ülevaate projektist COOLspot: kliimateadlikud lahendused linnakeskkonnas läbi haridusliku kliimaraja. Loodusmaja pargis valmiva õpperaja abil saavad nii linnaelanikud oma vabal ajal kui kooliõpilased õppeprogrammi kaudu uurida erinevaid lahendusi, mis aitavad muutuvas kliimas kohaneda ja kliimamuutusi pidurdada ning toetavad linnas elurikkust.
Annelie Ehlvest ja Eeva Kirsipuu-Vadi esitlevad Rohelise kooli ja Tartu 2024 "Kasvades oma toiduga" projekti materjali  "ÕPPEAED SÜGISEST SÜGISENI. Õppeaia loomise abimaterjal" ja seda täiendavat metoodikate kogumikku  "AIAS SADAS SAIA. Õpime õpilastega õppeaias“, kust leiab erinevatele kooliastmetele ideid ja tegevusi, kuidas õppeaeda õppetöös paremini ära kasutada.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed
Margit Hirv ja Külli Kalamees-Pani räägivad Loodusvaatluste maratonist  ja minimaratonist kooliõpilastele 2024. Kliimamuutustega kohanevas maailmas on erinevad loodusandmed olulise väärtusega, et teadlased saaksid neid oma hüpoteeside kontrollimiseks kasutada. Nad kutsuvad inimesi panustama teadusesse - harrastusteadus ongi kõigi võimalus osaleda andmete kogumises, mis on edaspidi teadlaste käsutuses ja sealhulgas kliimamuutuste uuringutes pikas ajas. Loodusvaatluste maratonidel on leitud ka uusi liike, kes on Eestisse jõudnud muuhulgas kliimamuutuste tõttu.

Pernova Hariduskeskus
Kaire Mertsin tutvustab projekti „Pernova näidisala „SMARTPARK“ loomine“ ja kliimamuutuste õppeprogrammide elluviimiseks valmivat õpetaja tööd toetavat praktilist käsiraamatut „KLIIMA MEIE KÄTES – kliimamuutused ja maa“.

Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Bergeni Ülikooli projekt "KLIIMATEADLIK"
Piia Post (TÜ) ja Kristel Uiboupin (TÜ) esitlevad eestikeelset teaduspõhist õppematerjali kliimamuutustest "Kliimamuutuste ABC". Erko Jakobson (TÜ), Karin Nurme (EMÜ), Merrit Shanskiy (EMÜ) annavad ülevaate teistest valminud ja valmivatest õppematerjalidest nii õpetajatele kui õpilastele. Õppematerjalid koostatakse kõikidele kooliastmetele, samuti huviharidusele. Õppematerjalide läbivateks teemadeks on "Muutused keskkonnas", "Elurikkus" ning "Tootmine ja tarbimine".  

Keskkonnaagentuur
Triin Edovald ja Christel Rose Bachmann näitavad Keskkonnaagentuuri kliimateemalisi materjale ning veebirakendusi, mis aitavad õpilastes tekitada looduse, sh ilma vaatlemise harjumust. Saab ülevaate nii sellest, kust leiab täpsema ilmainfo ja kliimaülevaate kui võimalustest õpilastega ilmavaatlusjaamade ning Kabli linnujaama külastamiseks.

Keskkonnaamet
Mahe Metsalu ja Enri Uusna tutvustavad Keskkonnaameti kliimamuutuste-teemalist õppeprogrammi. Kliimamuutused on Maa ajaloo loomulik osa, kuid millisel määral inimene kliima soojenemist mõjutab? Kuidas need muutused suhestuvad teiste maailma keskkonnaprobleemidega? Mida on juba tehtud selleks, et meie elukeskkond säiliks võimalikult kaua elamisväärsena ja kuidas saab igaüks ise  panustada? Rollimäng aitab arutleda, kuidas leida lahendusi ja teha valikuid, mis sobiks võimalikult hästi kõigile osapooltele.
Mari Kala ja Maarika Männil aitavad tuttavaks saada Koboti, Loboti, Töboti ja Tarbotiga, äsja valminud ringmajanduse-teemalise rändnäituse mänguliste eksponaatidega.

Rakett 69 Teadusstuudiod
Eva Veeber ja Trine Kasemägi tutvustavad  Rakett69 Teadustuudio tegevusi ja pakuvad võimaluse käed külge panna ja lahendada populaarse telesaate Rakett69 stiilis ülesandeid. Saab proovida lahendada kahte ülesannet Roheinseneeria temaatiliselt teadussessioonilt: kokku panna tuulegeneraatori toel toimiva elektriskeemi või siis ehitada ja kalibreerida tuule jõul töötavat tiivikut.

16.30–17.00       Paindlik kohvipaus
17.30–19.00       Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koosolek. Korraldab EKHÜ

26. oktoober 2023

09.00–09.15       Päeva sissejuhatus. Enri Uusna, Keskkonnaamet
09.15–10.50       Arutelud keskkonnahariduse valdkonna arenguvõimalustest -ja vajadustest Avatud ruumi meetodil. Piret Jeedas, Ruumiloojad MTÜ
10.50–11.10       Paindlik kohvipaus
11.10–12.20       Arutelud jätkuvad, kokkuvõte
12.20–12.30       Sirutuspaus
12.30–13.30       Ökosüsteemide tulevikuprognoos ja taastamine. Asko Lõhmus, TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia professor
Keskkonna- ja loodushoiuga seotud plaanid ja tegevused on suunatud tulevikku, aga tulevikku kirjeldada saab ainult tõenäosuslikult. Kliimamuutus, globaliseerunud majandus, sotsiaalmajanduslik ebastabiilsus ja uudsed ökosüsteemiohud ei võimalda ökosüsteemide senist arengut lihtsalt tulevikku pikendada. Loeng käsitleb seda, kuidas ja mil määral on ökosüsteemide tulevik prognoositav ning mida Eestis selles suunas tehakse. Loengu teine osa käsitleb nende prognooside valguses ökosüsteemide kasutamise, kaitse ja taastamise praegust praktikat ja poliitikat. 

13.30–13.50       Kokkuvõte. Enri Uusna 
13.50                  Lõuna ja lahkumine

*Korraldajal on õigus teha päevakavas muudatusi.