"Keskkonnaharidus kliimateadlikkuse teel"

PÄEVAKAVA

23. oktoober 2024 

Tervitussõnad, keskkonnasõbraliku haridusasutuse tunnustamine – Kristi Klaas, Kliimaministeerium
Vaata videosalvestust

Ettekanne  “Kuidas keskkonnaharidus ja teadlikkus aitaks meid kliima- ja keskkonnakriisist välja – kuidas inimesteni päriselt jõuda?”  – Grete Arro, Tallinna Ülikool.
Vaata videosalvestust

• Kuidas on seotud õnnelikkus ja keskkonnahoid? Psühholoogias on aastakümneid uurinud, millest sõltuvad inimeste heaolunäitajad. Üllataval kombel näitavad empiirilised uuringud läbivalt, et eluviisid, mis tagavad subjektiivse heaolu ehk õnnelikkuse, on samad, mis tagavad ka looduse parema heakäekäigu. Milles see seos täpselt seisneb ja mida me saame keskkonnahariduses teha, et teadmine - mida õnnelikum inimene, seda õnnelikum loodus - saaks paremini teadvustatud ja toetatud?

Ettekanne  “Engaging Children in Climate Change Education at the University Museum of Bergen” – Odette Tetlie, The University Museum of Bergen
Vaata videosalvestust

• The presentation emphasizes the crucial need for climate education among children and young people. With a significant gap in climate literacy among youth, the museum aim to prepare them for future challenges by introducing engaging educational programs that promote understanding of climate issues. Lühikokkuvõte eesti keeles.

Ettekanne  “Keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused ja järeldused ning mida nendega peale hakata” – Vaike Vainu, Turu-uuringute AS ja Mihkel Kangur, Tallinna Ülikool
Vaata videosalvestust 

• Ettekanne annab ülevaate 2024. augustis läbi viidud elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustest (tellija Kliimaministeerium, läbi viisid Tallinna Ülikool ja Turu-uuringute AS, küsitleti 1010 inimest üle Eesti). Samalaadseid uuringuid on kaheaastase intervalliga läbi viidud alates 2010. aastast. Viimane keskkonnateadlikkuse uuring näitab inimeste keskkonna-alaste teadmiste paranemist, kuid hoiakute muutumist keskkonnahoiu suhtes ükskõiksemaks, mis võib olla tingitud majandusliku ebakindluse suurenemisest. Uuringust joonistusid välja keskkonnahoidlikkuse olulised eeldused, mis tuleks keskkonnateadlikkuse tõstmisel fookusesse seada: teadmised, küpsemad epistemoloogilised uskumused, seotus loodusega ning (autonoomne) motivatsioon.

Eesti Keskkonnahariduse Ühingu üldkoosolek 

24. oktoober 2024

Päeva sissejuhatus ja aruteluring “Keskkonnahariduse kümme aastat – mis oli, mis on ja mis tuleb?” 

Rühmatööde “Keskkonnahariduse võimalustest Eestis”  arutelude tulemused. 

Ettekanne “Kliimateadlikkusest geoloogi pilgu läbi” – Erik Puura, TalTech

• Kliimateadlikkus geoloogi pilgu läbi keskendub Maa pikaajalistele muutustele ja protsessidele. Geoloogid rõhutavad, et kliimamuutused on loomulik osa Maa ajaloost, kuid praegune kiirus ja ulatus on erakordsed. Peamised eksimused kliimamuutuste hindamisel hõlmavad:
  Lühiajaline perspektiiv: Kliimamuutusi vaadeldakse sageli vaid mõne aastakümne lõikes, jättes tähelepanuta geoloogilised ajaskaalad.
  Inimtegevuse alahindamine: Arvatakse, et looduslikud protsessid on peamised muutuste põhjustajad, eirates inimtegevuse mõju.
  Andmete tõlgendamine: Kliimamuutuste andmeid tõlgendatakse tihti valesti või valikuliselt, mis võib viia eksitavate järeldusteni.
  Geoloogid rõhutavad vajadust pikaajalise ja tervikliku lähenemise järele kliimamuutuste mõistmisel. Samas võivad mitmed geoloogilised protsessid väga oluliselt kliimat mõjutada ka lähiaastakümnetel. Nende toimumise tõenäosus on väike, aga võimalust ei saa välistada.

TÖÖTUBADE KIRJELDUSED

• Eneseanalüüsi töövahendi prototüübi tutvustus Aili Saluveer, Eesti Keskkonnahariduse Ühing /  Keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate eneseanalüüsi töövahendi prototüübi tutvustus ja proovimine. 
• Kvaliteetne õppeprogrammi kirjeldus  Maarika Männil, Eesti Keskkonnahariduse Ühing / Töötame läbi keskkonnahariduse portaali programmikirjelduse täitmise väljad. Analüüsime ühe õppeprogrammi kirjelduse sõnastust ja võrdleme selle sisu vastavust kvaliteedikriteeriumitele. 
• Kliimamuutuste arutelu läbi rollimängu (NB! Inglise keeles) Odette Tetlie, Bergeni Ülikooli Loodusmuuseum (Norra) / Selles praktilises töötoas on osalejatel väljakutse võtta endale väljamõeldud roll paneeldiskussioonis, mis käsitleb asjakohaseid keskkonnatervise teemasid. Töötuba toimub inglise keeles. 
• Toit ja kliimamuutus Karin Klaus, Elisabeth Loorents, Pernova Hariduskeskus / Tutvustame õppeprogrammi "Toit ja kliimamuutus", mille sisuks on toidu tootmise ja kliimamuutuse seosed. Teeme läbi mõned praktilised harjutused, et meie igapäevaste toiduvalikute tagamaid ja toidu teekonda laiemalt mõtestada. 
• Globaalne energiatasakaal ja kliima Erko Jakobson, Tartu Ülikool  / Töötoas selgitatakse katseseadme abil globaalset energiatasakaalu ning kuidas kasvuhoonegaaside hulga ja globaalse temperatuuri muutused on omavahel seotud.
• Kliimateadliku projekti õppematerjal "Looduslik mitmekesisus" gümnaasiumile Ana Valdmann, Tartu Ülikool, loodusteadusliku hariduse keskus  / Tutvustame kliimateadliku projekti raames loodud õppematerjali gümnaasiumile. 
• Kliimateadlikkuse kujunemist toetavad materjalid alushariduses Lehte Tuuling, Katrin Saluvee, Tartu Ülikooli Narva Kolledž; Margit Pelli, Rakvere Linna Lasteaia Rohuaia maja  / Projekti “Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks” raames valminud viie õpiobjekti tutvustamine, mida saavad lasteaiaõpetajad kasutada õppe-kasvatustöös laste kliimateadlikkuse toetamiseks. 
• Vanavanemate meenutused ja pilguheit tulevikku Kaire Jõgi, Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut, õpetajate seminar  / Maailm muutub. Vanavanemate ja vanemate lapsepõlve elukeskkond erines meie omast ja sellest, milles saavad elama meie lapsed ja lapselapsed. Meile armsate inimeste lugude abil on võimalik "reisida" minevikku ja mõtiskleda maailma üle, mille "tagastame" oma lastele. Töötuba on mõeldud eelkõige I (II) kooliastme õpetajatele. 
• Maapõue seljakott – kriitilised  toormed meie igapäevaelus Sirle Liivamägi, Eesti Geoloogiateenistus  / Maapõue seljakotti on pakitud 10 maavara ja kolm mängu, läbi mille on õpilastel võimalik tundma õppida Eesti maavarasid, kriitilisi toormeid ja nende laiaulatuslikke kasutusalasid ning maavarade ja toormete kasutamisega seotud keskkonna- ja ühiskonnaprobleeme. Esimeses mängus „Eesti maavarad“ tuleb õpilastel kivimi nägemise ja kirjeldamise ning erinevate vihjete abil ära arvata mis maavaraga on tegu. Vihjed hõlmavad endas erinevaid fakte antud maavara kohta – selle koostis, teke, kasutus, kaevandamine jne. Teine mäng „Kriitilised toormed meie igapäevaelus“ tutvustab kümne kriitilise toorme ühte kasutusala. Kriitilised toormed on loodusressursid, mis Euroopa Liidu majanduse jaoks on strateegilise tähtsuse ning kõrge varustuskindluseriskiga. Kriitiliste toormete kasutusalad on väga laiaulatuslikud, näiteks haruldased muldmetallid mängivad olulist rolli ka rohepöördes, sest ilma nendeta ei saa ehitada tuulikute turbiine ega päikesepaneele. Mängu käigus tuleb õpilastel kolme väite hulgast välja valida õige. Kolmandas mängus „Kriitiliste toormete pusle“ tuleb õpilastel kokku panna neli puslet. Mängu eesmärk on näidata õpilastele seost maavarade ja kriitiliste toormete, nende kasutusalade ning erinevate keskkonna- ja ühiskonnaprobleemide vahel. 
• Kliimamuutuste mõistmisest tegudeni  Anete Altrov, Eesti Loodusmuuseum / Tutvustame Loodusmuuseumi kliimateemalist töötuba, mis on mõeldud eelkõige põhikooli vanemale astmele, gümnasistidele ja täiskasvanutele. Töötoas teeme tutvust kliimamuutuste keerukusega, õppides tundma erinevaid põhjus-tagajärg seoseid. Programm on üles ehitatud Climate Fresk kaartidele, mis on koostatud praeguse parima teadusliku teadmise IPCC raportite põhjal.
• Süsinikujalajälg – mis ja kuidas?  Liisi Jakobson, Tartu Ülikool  / Süsinikujalajälg on kliimamuutuste alus. Kui Maa elanike süsinikujalajälg oleks vastavuses planeedi sidumisvõimega, ei oleks meil kliimamuutuste probleemi. Teeme selgeks mõisted süsiniku jalajälg ja CO₂ ekvivalent. Vaatleme, kuidas süsinikujalajälje statistika ja mõistega vahel manipuleeritakse (nt Eesti riigi süsinikujalajälg pole suurem Hiina omast, küll aga on Eesti elaniku jalajälg suurem Hiina elaniku jalajäljest). Arvutame välja, kui palju eestimaalase süsinikujalajäljest moodustab CO₂, metaan ja N₂O. 
• Kliimamuutuste mõju (põllu)majandustegevusele  Marie Johanna Univer, Tartu Ülikool  / Tutvume praktilise õppematerjal-rollimänguga gümnaasiumile ja 9. klassile, mis paneb õpilasi mõtlema ja arutlema kliimamuutuste mõju üle erinevatele põllumajanduse ja turismiga seotud tegevustele. 
• Kliimamuutused: Otsitakse müüdimurdjaid!  Katrin Vaino, Tartu Ülikool  /  Uurime koos teaduse eitamise taktikaid kliimamuutusi puudutavates meediatekstides.  Tutvume materjalidega, mis toetavad õpilaste kliimamuutuste alast kriitilist mõtlemist (III-IV k.a). Viime läbi juhtumiuuringu „Tülikas naaber“. 
• Kliimateadlikkust toetavad õppevahendid 2. ja 3. kooliastmele Jaanus Terasmaa, Triinu Jesmin, Tallinna Ülikool  / Töötoas tutvustatakse ja katsetatakse osasid projekti "Kliimateadlik" raames 2. ja 3. kooliastmele valminud õppevahendeid. Õppevahendid on sobivad kasutamiseks kõikidele haridusasutustele mistahes ainetundides või õpitegevustes. Teemad varieeruvad alates elurikkuse olulisusest kliimamuutustega toimetulekul ja kuumalainetest kuni toidu, majanduse ja kliimaõigluseni.