Veenädala ajal toimus üle Eesti mitmeid põnevaid ja harivaid sündmusi. Tegevusi jätkus 21. märtsist kuni 28. märtsini ja mõnel juhul kauemgi. 
Aitäh kõigile 160 organisatsioonile ja rohkem kui 2000 üksikosalejale, kes veenädala ettevõtmistes kaasa lõid!

Nädala suursündmuseks oli Eesti Vee-ettevõtete Liidu korraldatud veepäeva tähistav konverents Narvas. Toimusid seminarid erinevatele sihtrühmadele, veeteemalised viktoriinid, pere- ja matkapäevad, loengud ja õppeprogrammid. 
Vee-ettevõtetest liitusid veealase teadlikkuse edendamisega AS Emajõe Veevärk, Georg Fischer Eesti filiaal (koos Viimsi Teaduskooliga), Tallinna Vesi AS, Miridon OÜ, Järva Haldus AS, OÜ Järve Biopuhastus ja  AS Narva Vesi. 

EMÜ õppekeskus Järvemuuseum Akva:rium kutsus perepäevale, Nõva Looduskool, Ubari Loodustarkuse Keskus ja ELKS Maardu osakond viisid inimesed matkale.

Veeteemalisi õppeprogramme juhendasid veenädalal Palade Loodushariduskeskus, Saunja Loodushariduskeskus, SelgeSiht Keskkonnahariduskeskus, Ubari Loodustarkuse Keskus, Tenno Looduskool, Tartu Loodusmaja, Pernova Hariduskeskus, Tartu Ülikooli muuseum. Kokku toimus 26 temaatilist õppeprogrammi.

Veenädala tähistamises osales vähemalt 81 kooli ja 32 lasteaeda. Abiks olid LIFE IP CleanEST projekti raames AHHAA teaduskeskuses kokku pandud praktilised tegevuskastid, mille abil on õpetajal lihtne juhendada põnevat vee puhastamise töötuba kuni 24 õpilasele. Kui esialgu oli kavas jagada 80 tegevuskasti, siis suure huvi tõttu läks tegelikult jagamisele 303 tegevuskasti! Koolis ja lasteaias veenädala tähistamist toetavaid materjale (mänge, töölehti, juhendeid jms) sai alla laadida SIIT. 

Veenädalat tähistati veeteemaliste raamatute väljapanekuga ja muul moel mitmetes raamatukogudes üle Eesti: Järvakandis, Kehtnas, Valgas, Rakveres, Haapsalus, Kärdlas, Savernas, Kiidjärvel, Kadrinas, samuti Kääpa, Kõo, Vana-Vastseliina, Võhma, Valtu, Lelle, Are ja TalTechi raamatukogudes. Raamatukoguhoidjate tegevus aitas veeteemadega jõuda ka nende inimesteni, kellest esimene üleriigiline veenädala tähistamine oleks muidu ehk mööda läinud. 

EMÜ loodusteaduste kooli märtsikuu õppevideot vesiehitistest, kus teemat avab hüdrotehnikainsener Toomas Tamm Eesti Maaülikoolist, saab vaadata ka edaspidi. 

Veenädala teemadega oli Vikerraadio eetris Kristo Elias. Raadiosaade Ökoskoop on järelkuulatav. Maakonnaleht Järva Teataja kajastas veenädala tegevusi Järvamaal. Harivate postitustega toetasid veenädalat Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet.

Üle 1300 osaleja kasutas veenädalal pakutud võimalusi võimalusi väikeseks peamurdmiseks. Uusi teadmisi või mõtlemisainet said kindlasti kõik nuputajad.
Veeteemasid sai meelde tuletada igaühe-veebiviktoriinis "15 küsimust veest". Osalejaid oli 963, auhindade loosimisest soovis osa võtta 580 nuputajat. Google "juhuslike arvude generaator" tegi oma töö ära ja loosiauhindade võitjatele on kiri teele läinud. 
Kodus pereringis, üheskoos pere pisematega nuputamiseks oli avatud pereviktoriin "Mõista-mõista, arva ära!". Kõige rohkem lahendajaid oli Tallinna Südamekese lasteaiast. Südamekese lapsi ootab peagi pisike üllatus, mis aitab neil veeteemadega veel paremini tuttavaks saada.
Eesti Maaülikooli "Vesikirbu viktoriini" staariks oligi vesikirp, nuputamisel oli abiks vesikirbu veebikaamera. 
Kuni 13. aprillini sai lahendada CleanEst projekti viktoriin "Meie kõigi veemajandus", kus eraldi auhinnad on nii koolidele kui üksikosalejatele. 

Ülemaailmsel veepäeval ilmus värskete andmetega hüdroloogiline aastaraamat, uuendatud sai veeteemaline keskkonnaülevaade. 
Päästeamet jagas soovitusi veekatkestusega hakkama saamiseks. Palju kindlam on, kui tead, kus asuvad lähimad looduslikud allikad. Allikavaatluste andmebaasi täiendamisele saab igaüks kaasa aidata. Samamoodi on kõigil huvilistel võimalik panustada ka Eesti veekogude seiresse. Harrastusteaduse platvormil veestik.info saab igaüks sisestada oma tähelepanekuid veekogude seisundi kohta ning aidata teadlastel paremini mõista, kuidas meie veekogud ajas muutuvad. Need võimalused jäävad avatuks ka pärast veenädala lõppu.

MIS TOIMUS VEENÄDALAL?

21. MÄRTSIL

• Ülemaailmse veepäeva tähistamine Eesti Maaülikooli Järvemuuseumis – perepäev! Teadus, kogukond ja võrdsus käivad koos – et vesi oleks jõud, mis loob võimalusi kõigile. Veepäeval toimetati koos Eesti Maaülikooli teadlaste ning kohalike kogukonnaliikmetega. Kavas olid kogu perele sobivad praktilised töötoad ning põnevad ettekanded. Ühtlasi avati pidulikult järvemuuseumi uus näitus "Väikese kala lugu". 
• Salapärane Salajõgi – kevadine avastusretk looduses. Nõva looduskool kutsus kõiki huvilisi rahvusvahelise veenädala raames põnevale loodusretkele.
  Salajõgi on suurema osa aastast pealtnäha märkamatu. Maa-aluse jõe olemasolust annavad märku vaid mitme meetri laiused karstilehtrid. Suurvee ajal täituvad need osaliselt või täielikult veega ning siis saab paremini aimu, milline põnev maa-alune maailm siin peidus on. Loodusretkel matkati mööda Salajõe neeldumisala ning tutvuti lähemalt selle erilise karstialaga. Külastati nii jõe maa alla kadumise kui ka taas maapinnale ilmumise kohta ning räägiti, kuidas karstinähtused tekivad.

22. MÄRTSIL

• Ülemaailmse veepäeva rabamatk õpetajatele. Tähistame ülemaailmset veepäeva seal, kus vett jagub rohkem kui kraanist ja vaateid rohkem kui postkaartidele ära mahub. Vaatame Viru raba vaateid, uurime laukaid ja sootaimi ning piilume raba pisimaailma nutimikroskoobiga, mis kinnitub telefoni külge. Tule Viru rappa matkama, hingama ja avastama, miks puhas vesi on päriselt elu alus. Laukasse hüppama ei pea, aga väike seiklusjanu ja hea tuju tasub kindlasti kaasa võtta. Soosaarel kuum tee ja minipannkoogid. Tutvustame haridusasutustele meie loodusõppeprogramme. Retke juhib loodusgiid Priit Adler.
• Ilmus Hüdroloogiline aastaraamat 2025 (autor: Keskkonnaagentuur)

23. MÄRTSIL

• PERNOVA Hariduskeskuse seminaril kohtusid Pärnumaa õpetajaid ja keskkonnahariduskeskuste töötajaid. Jutuks olid nii põhjavesi, varjatud vesi kui õppeprogrammid.
• Maaparanduse infopäev "Keskkonnasäästlik maaparandus ja toetusvõimalused" andis ülevaate keskkonnakaitserajatistest, lähtudes vajadusest ja olulisematest tehnilistest aspektidest ning praktilisi nõuandeid, kuidas majandada maaparandussüsteeme keskkonnasõbralikult. Tutvustati keskkonnakaitserajatiste ehitamise ja uuendamise toetusvõimalusi ja maaparandustoetuste taotlusvormid. Tegevuste planeerimiseksanti ülevaadee eesvoolu uuendamise olulisematest tööetappidest ja -liikidest.

24. MÄRTSIL

• Ülemaailmse veepäeva konverents „Veeteenuse kättesaadavus kõigile Eesti elanikele“. Eesti Vee-ettevõtete Liit kutsus kõiki osa saama ülemaailmse veepäeva konverentsist „Veeteenuse kättesaadavus kõigile Eesti elanikele“. Konverentsil räägiti veeteenuse kättesaadavusest, puhta vee tähtsusest ning veesektori tulevikust ja järelkasvust. Päeva modereeris Kristo Elias. Konverentsi sai jälgida otseülekandena veebis.
• Seminar "Valgalapõhine planeerimine ja looduspõhised lahendused". 24. märtsil korraldati koostöös Tartu, Viimsi ja Aarhusi (Taani) omavalitsustega projektide INTERREG CityBlues, LIFE LATESTadapt ja Biodiversa+ BioReStorm projektide toel seminari, mis keskendub looduspõhiste lahenduste ja valgalapõhise planeerimise rakendamise väljakutsetele linnades. 
  Seminaril kõneldi muuhulgas, kuidas valgalapõhine planeerimine toimub Taanis Aarhusis ning kuidas on valgalad määratletud ja tööriistana kasutusele võetud Viimsis. Lisaks ettekannetele võeti lahti rollide jaotuse planeerimise protsessiahelas ja otsiti töörühmadena looduspõhiseid lahendusi praktilistele probleemidele.
  Osalema olid oodatud linnaplaneerijad, tehnovõrkude ja teede eest vastutavad ametnikud, arhitektid ja veevärkide sademevee eest vastutavad spetsialistid. 
• Hoiame Emajõe vee ja kalda puhta! – Jalutuskäik Supilinnas/Ülejõel. Üliõpilased veetsid peale töö- või koolipäeva koos aega väljas! Pärast pikka külma talve on jõgi lõpuks jäävaba. Vaadati üle, kuidas jõel läheb ja tervitati kevadet. Jalutati Emajõe ääres, uuriti, kui palju prügi kallastel leidub, toimetati see õigesse kohta ja räägiti mõnusalt juttu.
• Veeteemaline viktoriin üliõpilastele. Pandi proovile oma veealased teadmised - kui palju kasutatakse Tartu linnas vett ühe päevaga, milline järv on pildil, mitu veejumalat oskad nimetada? Snäkke jätkus kõigile, auhindu ainult parimatele.

25. MÄRTSIL

• Veenädala doonoripäev "Vesi hoiab elu. Veri päästab elu". Veenädala raames korraldas veetöötlusettevõte Miridon koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskusega doonoripäeva, kutsudes inimesi panustama elude päästmisse vereloovutuse kaudu.
  Kuigi puhas joogivesi ja vereloovutus võivad esmapilgul tunduda erinevad teemad, ühendab neid tegelikult üks ja sama alus – elu. Puhas vesi on tervise ja elukvaliteedi vundament ning selle nimel töötavad iga päev sajad veevaldkonna spetsialistid, et meie kodudes voolaks ohutu ja kvaliteetne joogivesi. Samal ajal seisavad tervishoiutöötajad selle eest, et kriitilistel hetkedel oleks olemas midagi asendamatut – annetatud veri.
  Vesi hoiab elu. Veri päästab elu.
  Doonoripäev oli meeldetuletus, et igaühel meist on võimalus olla osa millestki suuremast. Üks vereloovutus võib päästa mitu elu ning selle lihtsa teo mõju võib olla hindamatu.  
• Ülemaailmse meteoroloogiapäeva tähistamisega seotud konverents  „Tänased teadmised, homsed otsused“.  Keskkonnaagentuur kutsus kõiki huvilisi osalema kohapeal Tallinna Botaanikaaias või veebis Meteoroloogiapäeva konverentsil "Tänased teadmised, homsed otsused“. Konverentsil arutati muu hulgas: millised on tulevikukliima prognoosid Läänemere piirkonnas; kuidas kliimamuutused mõjutavad Eestit; kuidas hoiatussüsteemid toetavad otsuste tegemist; milliseid võimalusi pakuvad tehisintellekt ja uued satelliitvaatlused. Lisaks ettekannetele olid kavas interaktiivsed arutelud ning Päästeameti juhitud töötuba.

26. MÄRTSIL

• Avatud uste päev Miridonis. Miridon OÜ avas veenädala raames oma uksed kõigile huvilistele ja korraldas ekskursiooni, kus tutvustati lähemalt veetöötluse maailma, räägiti vee kvaliteedist ning näidati, kuidas sünnivad lahendused puhta joogivee tagamiseks. 
• Avatud uste päev Koeru reoveepuhastis. Järva Haldus AS avas huvilistele Koeru reoveepuhasti uksed. Puhasti tööga said tutvuda Koeru Keskkooli 2A, 2B, 2C, 3A ja 3B klass, Koeru Lasteaed Päikeseratas Võilillede rühm ning aprillis oodatakse külla ka 1. klasside õpilasi.
• Loeng-seminar "Külluseaja lõpp... mis värk veega on?". Miniseminari Järvamaa õpetajatele (eelkõige loodusainete õpetajatele ja klassiõpetajatele) ning keskkonnahariduse valdkonnaga tegelejatele korraldasid Eesti Keskkonnahariduse Ühing ja SA Järvamaa. Kaasavas ja aruteludele kutsuvas loeng-seminaris andis TLÜ LTI Ökoloogia keskuse ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa ülevaate veestiku olukorrast nii maailmas kui Eestis. Räägiti veekriisist, selle põhjustest ja tagajärgedest ning seotusest teiste kriisidega – kliimakriis, elurikkuse kriis jne. Uue kaardimängu abil tutvuti lähemalt varjatud vee olemuse ning mõjuga.

27. MÄRTSIL

• Lõppes Eesti Maaülikooli vesikirbu veebiviktoriin (viktoriin on avatud 23.-27. märtsini). Vesikirbud on põnevad vähilaadsed loomakesed, kelle olemasolu räägib veekogu seisundist väga palju. Perioodil 23.–27. märts sai osaleda veebiviktoriinil, mille küsimused on vesikirpudega seotud. Vastamisel oli suureks abiks vesikirbukaamera veebileht. Küsimused koostasid teaduskommunikatsiooni spetsialist Triin Nõu ja hüdrobioloogia vanemteadur Helen Agasild. 
• Seminaripäev "Vee ristteed looduses III". Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ning Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel tulid arutusele erinevad teemad seoses vooluveekogude ökoloogia, taastamise ja majandamisega. Eesmärk oli tuua kokku nii valdkonnas tegutsejad kui tulevikus tegutsejad ehk tudengid. Peaesinejaks oli sel korral Eesti hüdrobioloog Kristiina Mardi, kes veab Taanis nii linna sees kui ka väljas ojade ja jõgede taastamisi ning tegeleb looduspõhiste sadevetelahendustega. Kristiina tutvustas meile Taani vooluvete taastamiskogemusi.
  Üritus oli suunatud valdkonnas tegutsevatele ametnikele, ekspertidele, teadlastele, projekteerijatele, loodusgiididele, tudengitele ja teistele, kes oma igapäevases töös vooluveekogude ja kaldaaladega kokku puutuvad.

28. MÄRTSIL

• Viimane päev oli esitada faktilehtede konkursi töid. Osaleda sai kolmes kategoorias: põhikooli III kooliaste, gümnaasium, kutseõppurid ja üliõpilased. Laekunud töid hindama ootasime noori vanuses 13-26 ja hinnata sai 29. märtsist 5. aprillini. 
• Ekskursioon Kohtla-Järve regionaalsel reoveepuhastil. Kohtla-Järve reoveepuhastis puhastatakse Kohtla-Järve linna ning selle linnaosade (Ahtme, Kukruse, Sompa ja Oru) reovesi, samuti Jõhvi, Püssi ja Kiviõli linnade ning Kohtla-Nõmme alevi, Tammiku aleviku ja Edise küla reovesi. OÜ Järve Biopuhastuse spetsialistid tutvustasid ekskursioonil reoveepuhasti tööd ja väljundeid. 
• Ekskursioon Narva veetöötlusjaamas. Narva linna joogiveeallikaks on Narva jõgi selle ülemjooksul, 26 km kaugusel Narva linnast. Vesi pumbatakse pumplas asuvate toorveepumpadega Narva jõest 26 km pikkusesse toorveetorusse, kus vesi juhitakse otse Narva veetöötlusjaama. AS Narva Vesi korraldas ekskursiooni veetöötlusjaamas.

13. APRILL

• Lõppes CleanEst projekti viktoriin "Meie kõigi veemajandus". Jagamisele lähevad eraldi auhinnad on nii koolidele kui üksikosalejatele.