Konverentsi päevakava 

• Päevajuhi sissejuhatus Sander Loite  Kaasamisküsimus:  Mis on Sinu soov teistele osalejatele?
• Tervitussõnad Rene Kokk, keskkonnaminister
• Elurikkus: särav ja tume Meelis Pärtel, Tartu Ülikooli botaanika professor
  Elurikkus on väga mitmetahuline nähtus, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja hea käekäigu. Kahjuks on elurikkus vähenemas üle maailma. Vaatleme, kuidas elurikkust mõista ja mõõta. Peatume tumeda elurikkuse käsitlusel: see hõlmab ökosüsteemi sobivaid aga hetkel puuduolevaid liike. Vaatame, mis hüvesid pakub elurikkus inimesele ning mida igaüks meist saab teha elurikkuse heaks.
• Sõna saavad osalejad Kaasamisküsimus: Milliseid keskkonnahoidlikke tegevusi teed Sina? Üllata ebatavalisega :)
• Eesti elanike keskkonnateadlikkusest - kas jätkuvalt vaid prügisorteerijad? Liisa Puusepp, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik / Tallinna Ülikooli teadur
• Ettekandes antakse ülevaade Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringust (2020), mis käsitleb inimeste hinnanguid praegusele keskkonnaolukorrale ja murekohtadele, nende keskkonnahoidlikke käitumisviise ning suhtumist kliimamuutustesse. Uuring viidi viidi läbi koostöös Turu-uuringute ASi ja Tallinna Ülikooli teadlastega.
• Teame, aga ei tegutse? Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert
  Eestlastest on tekkimas kuvand kõrge keskkonnateadlikkuse, kuid nõrga keskkonnakäitumisega rahvast. Võib-olla me siis tegelikult ikkagi ei tea? Äkki teame, aga ei oska, saa või soovigi tegutseda? Ettekanne avab põgusalt keskkonnateadlikkuse erinevaid võimalikke vorme (statistiline, süsteemiteoreetiline, majanduslik, poliitiline, filosoofiline, füüsiline) ja vastavaid (ning vahel ka teineteist välistavaid) tegutsemisviise ning kuidas neid juurutada.
• Vestlusring "Keskkonnateadlik käitumine väljakutseid esitavas maailmas"   Liisa Puusepp, Meelis Pärtel, Madis Vasser, Kertu Birgit Anton - Noorte Keskkonnanõukogu liige, Fridays For Future Eesti aktivist, Riho Kuppart - Keskkonnaameti peadirektor
• Uued kogemustehnoloogiad keskkonnahariduses Sander Olo, Eesti Loodusmuuseumi Geoloogia osakonna juhataja
• Eesti Loodusmuuseum on juba aastast 2017. aktiivselt katsetanud ja kasutanud nö tulevikutehnoloogiaid. Alustasime virtuaalreaalsusega (VR), millest arenes välja liitreaalsus (AR) ning COVID-19 tõttu kolisime korraks kogu täiega virtuaalmuuseumisse. Oleme neile keeleväänajatele andnud uue nimetuse - kogemustehnoloogiad. Ettekandes räägin põhjustest, miks me nende kogemustehnoloogiatega mässame ning püüan anda ausa ülevaate, kas ja kuidas erinevad algsed ideed reaalsetest lahendustest.
• Jäljed Avastusrajal Mihkel Kangur, Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadur
  On teada, et õppimisele aitavad kaasa õpiolukorrad, kus õpilane peab aktiivselt ise uusi teadmisi konstrueerima. Seejuures võivad digitaalsed õpivahendid, eriti seotuna õuesõppe meetoditega, avada selleks kvalitatiivselt uusi võimalusi. Uurisime, kuidas suhestuvad õpetajad Avastusraja-nimelise digitaalse õuesõppevahendiga - millisel moel rakendavad nad seda õppija arengu toetamiseks. Konverentsil avame selle uuringu tulemusi.
• Loodusvaatluste maraton - teadus, haridus, sport või meelelahutus?  Veljo Runnel, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia harrastusteaduse ekspert
  24 tundi kestvat üle-eestilist loodusvaatluste maratoni on nüüdseks korraldatud kolm aastat. Selline loodusvaatluste formaat tundub loodussõpradele meeldivat - kasvanud on nii vaatluste kui osalejate arv. Mis selle juurde tõmbab - on see võistluslikkus, teadmishimu või lihtsalt osalemisrõõm? Ettekandes räägitakse nii loodusvaatluste fenomenist laiemalt kui bioblitzi meetodit järgivast loodusvaatluste maratonist saadud kogemustest.
• Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea ehk kust leiavad õpilased keskkonnainfot? Kristin Pille, Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist
  Kõige värskem keskkonnainfo ning erinevaid keskkonnavaldkondi hõlmavad andmekogud, pakuvad võimalusi õppetöö rikastamiseks ning uurimustöö teemasid igas vanuses kooliõpilastele. Kui Juku teab, kust leida kõige kvaliteetsemat keskkonnaalast infot, teeb Juhan tulevikus kaalutletud ning keskkonnasäästlikke otsuseid. Ettekande raames anname ülevaate erinevatest Keskkonnaagentuuri poolt hallatavatest andmekogudest ning nende kasutamise võimalustest õpilastöödes.
• Värskenduspaus  Kui tahan õppida/teada saada looduse kohta midagi uut, siis...
• Vaibla linnujaam - teaduse ja loodushariduse populariseerija Mari Remm, lindude rõngastaja, Tartu Ülikooli arstiteaduse 1. kursuse tudeng
  Mari tutvustab Võrtsjärve põhjakaldal asuva Vaibla linnujaama tegemisi: lindude rõngastamine, igas vanuses loodushuviliste harimine ja teaduse populariseerimine. Mari räägib ka enda gümnaasiumis tehtud uurimistööst “Eesti levinumate roolinnuliikide (Acrocephalus) rändekiirus ja -suund”, mis sai alguse just Vaibla linnujaamas tekkinud teadushuvist ning pälvis tunnustusi erinevatelt konkurssidelt.
• Mesindus Kurtna Kooli õppekavas Katrin Kalvik ja Astrid Kõva, Kurtna Kooli õpetajad
  "Mesi peitub igas õies” on Kurtna Kooli tunnuslause. Lähtuvalt kooli õppesuunast, milleks on inimene ja keskkond, ning olemasolevast õppemesilast käsitletakse mesilaste ja mesinduse teemat koolis süvendatult. Ettekandes tuleb juttu mesinduse lõimimisest õppetöösse ning kooli mesila pidamisest.
• 110 paid Eesti loodusele  Piret Eensoo, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja; Liisa Puusepp, Keskkonnaministeerium
  Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium kutsusid kevadel lasteaia- ja koolirahvast, aga ka sõpruskondi, perekondi, külaseltse ja kõiki loodusesõpru mõtlema, kuidas teha oma heategu Eesti loodusele. Ajavahemikul 3. märtsist 3. oktoobrini 2020 kogusime ja jagasime meile saadetud näiteid Keskkonnaameti Facebooki albumis. Konverentsil teeme kokkuvõtteid, kuidas meil läks ja mis nende paide mõjul paremaks muutus.
• Keskkonnahariduse ühingu jõudlus, tulemused ja uue aasta kavatsused  Jonas Nahkor, Eesti Keskkonnahariduse Ühingu juhatuse liige
  Ettekandes anname esmalt ülevaate kahest põhilisest suunast, mida Ühing seni vedada on võtnud - keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi käivitamisest ja koolitusseeria läbiviimisest. Lisaks oli möödunud suvi organisatsiooni arengu seisukohast märgiline. Räägime sellest, mis tulemused olid arenguseminaridel ning missuguse kaasamisstruktuuri ja tööjaotusega kavatseme edasi minna.
• Vestlusring "Digivahendite kasutamine keskkonnahariduses - kuidas see tõhus oleks?"  Sander Olo, Katariina Järve - Eesti Õpilasesinduste Liit, Helen Tuusti - Lääneranna Muuseumide teadur, Katri Mirski Gustav Adolfi Gümnaasiumi geograafia ja loodusõpetuse õpetaja
• Töötoad
  • Meeltemättaga loodusesse?!  Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist; Peep Jürmann, disainibüroo Velvet produtsent
    Töötoas tutvustame (näitame) uut õppevahendite komplekti metsa, raba ja ranniku looduse tutvustamiseks. Õppevahendi teeb eriliseks, et selle abil on võimalik vahendada loodust ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Õppevahend on loodud Interreg Central Baltic 2014-2020 projekti Nature Access to All raames.
  • Lendavad ja mittelendavad hiired Oliver Kalda, nahkhiireuurija, Tallinna tehnikakõrgkooli lektor
    Vaadates Eesti imetajate nimestiku jääb silma väga suurel hulgal hiiri - hiired, nahkhiired, karihiired, kõigi hulgas mitmeid liike. Töötoas räägime sellest, kes nende hulka kuuluvad ning sellest, kui lähedalt või kaugel erinevad hiired teineteisega seotud on.
  • Kodukoha ajaloo atlas  Taavi Pae, Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent
    Töötoas vaatame, kuidas koostada kodukoha ajalooo atlast. Maa-ameti geoportaalis oleva kaardirakenduse X-GIS läbi tutvume Eesti ala kohta käivate ajalooliste kaartidega. Samuti vaatleme võimalust lisada ajaloolisi kaarte Rahvusarhiivi kaardiserverist. Nende kahe andmebaasi põhjal on võimalik koostada ülevaade kodukanti käsitlevatest ajaloolistest kaartidest ning edasi juba analüüsida, millised on peamised toimunud maastikumuutused.
  • Õpilaselt teadlasele - kuidas õpilaste uurimistööde ja bioloogia praktikumi materjalide andmeid teadusandme-baasidesse suunata.  Lauri Mällo, Jaan Poska Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja; Emma Reinumägi, JPG õpilane; Veljo Runnel
    Töötoas näidatakse, kuidas õpilastööde andmeid vormistada nõnda, et need oleksid ka avalikult leitavad teadlastele suunatud andmebaasides. Poska Gümnaasiumi XIIc õpilane Emma Reinumägi tutvustab seda enda uurimistöö näitel (Vahtra-pigilaigu levik Tartus ja selle võimalik seos õhusaastega). Lisaks demonstreeritakse ka praktikumides kogutavate herbaariumide ja putukakollektsioonide andmebaasistamise võimalusi. Demonstratsioon toimub PlutoF elurikkuse andmete töölauda kasutades.
• Päeva kokkuvõte Kaasamisküsimus:  Mõtle oma igapäevase elukorralduse peale. Mida peaksid selles muutma, et olla veel keskkonnahoidlikum?