Veebiülekanne toimus 22. oktoobril kell 11:55-16:00, nende ettekannete salvestused leiad SIIT. 
Mõlema päeva slaidiettekanded on lisatud päevakavasse. 

PÄEVAKAVA

22. oktoober 2025 
9:30-11:00 "Varajase saabuja eri" ehk võimalus osaleda Hiiu Gourmet Vabriku tee-töötoas. 
12:00 Päevajuhi Sander Loite sissejuhatus, kliimaministeeriumi tervitussõnad. 
12:15 Esimene ettekannete ring.
Kliimapoliitika arengutest. Kristi Klaas, Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler.
Paleofauna jäljed elurikkuses ja kliimas. Lembi Lõugas, PhD, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli arheozooloogia kaasprofessor ning Kevin Sleebos, Läti Ülikooli doktorant Euroopa Horizon doktoriõppe võrgustiku kaudu.
Kuidas UNESCO programm “Inimene ja biosfäär” toetab kliimamuutustega kohanemist? Toomas Kokovkin, PhD, Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programmijuht.
Päevajuhi kokkuvõte.
14:00 Väike jalutuskäik, lõunat sööme Käina koolis. 
15:00 Teine ettekannete ring.
Päevajuhi sissejuhatus.
Õpetamispraktikad kestlikkusele suunatud kõrghariduses. Enri Uusna, Eesti Loodusmuuseumi hariduskuraator-õppedisainer.
Pilguheit Amazonasele  – mõtteid keskkonnaharidusest. Priit Zingel, PhD, Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia vanemteadur. 
Päevajuhi kokkuvõte ja sissejuhatus töötubadesse.
16:00 Esimene töötubade ring. Töötubade tutvustused leiad altpoolt.
16:50 Energiapaus.
17:10 Teine töötubade ring. 
18:00 Ühine õhtusöök.
19:30 Eesti Keskkonnahariduse Ühingu üldkoosolek. 
          Kas teadsid, et valmis on saanud Keskkonnahariduse juhendaja käsiraamat?

23. oktoober 2025
9:00 Päevajuhiminutid (Enri Uusna). 
9:05 Ülevaade keskkonnahariduse plaanidest. Eili Lepik, Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja.
9:30 Jaguneme kahte arutelurühma.
Kvaliteedisüsteemi arengutest. Arutelu juhib Asta Tuusti, Eesti Loodusmuuseumi koosseisuväline keskkonnahariduse nõunik.
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava uue perioodi start. Arutelu juhib Mihkel Laan, Cumulus Consulting OÜ konsultant, juhatuse liige.
10:45 Kokkuvõte rühmade töödest. Asta Tuusti ja Mihkel Laan.
Päevajuhi lõppsõna.
11:30 Lõunapaus Käina koolis. NB! Sööma minnakse busside ja autodega, sest järgnevatele retkedele minnakse kooli juurest. 
12:15 Konverentsi lõpetavad Hiiumaad ja hiidlaste tegemisi tutvustavad lühiretked. Bussireisid lõpevad sadamas arvestusega, et saarelt lahkujad jõuaksid 14:30 väljuvale praamile. Retkede tutvustuse leiad altpoolt.

*Korraldajatel on õigus teha vajadusel päevakavas muudatusi.

TÖÖTUBADE KIRJELDUSED

• Süsinikuringe. Juhendajad Kadri Kilusk ja Karin Klaus, Pernova Hariduskeskus.
  Mängime süsinikuringet lauamänguna:
  tuletame meelde süsinikureservuaarid, asetame nende pildid lauale;
  valime õiged kogused süsinikku (gigatonnid – etteantud sildid õigesse kohta);
  paneme paika nooled protsesside nimetustega, mille käigus süsinik liigub ühest reservuaarist teise;
  vastava kaardipaki abil mängime läbi süsinikuringet ilma inimese mõjuta ja inimese mõjuga (fossiilsete kütuste põletamine jm);
  teeme sellest järeldused;
  paneme atmosfääri ja ookeani süsinikusisaldust suurendavad inimese tegevusalad mõju suuruse järgi järjekorda.
• Disainime tulevikku. Juhendaja Anete Altrov, Eesti Loodusmuuseum.
  Töötoas on põhifookuses kliimamuutused. Mis vahe on kohanemisel ja leevendamisel? Kuidas kliimamuutustega hakkama saada? Peamiselt nende küsimustega tegeleme praktilist laadi töötoas. Arutelu ja loomingulise ülesande käigus luuakse töötoa lõpuks inspireerivad T-särgid. 
• Kuidas loomad kliimamuutustega kohanevad? Juhendaja Kaari Uibomägi, Tallinna Loomaaed.
  Töötoa raames arutleme osalejatega intrigeerivatel teemadel – kliimamuutuste mõju loomadele ning loomade toimetulekumehhanismid. Töötoa lõpuosas saab rühmatööna ka ise erinevaid maailma parandamise lahendusi välja pakkuda.
• Kliimakriisi kahjud ja kliimameetmete kasud. Juhendaja Maia-Liisa Anton, Eestimaa Looduse Fond.
  Töötoas vaatame, milliseid kahjusid kliimamuutus põhjustab ja millist kasu toovad leevendusmeetmed (nt taastuvelekter, elektriautod, tervislikum toitumine). Teeme kiire osalejate küsitluse, seejärel rühmatöö: iga rühm analüüsib üht meedet lihtsa „mis aitab / mis ei aita / mis probleem jääb“ tabeli abil. Seome tulemused planeedi taluvuspiiride ideega ja arutame, kuidas selgitada keerukamaid seoseid (toit–vesi, ränne–julgeolek) klassis arusaadavalt.
• Hiiumaad avastades.  Juhendajad Karin Poola ja Marge Filipenko, Palade Loodushariduskeskus.
  Teeme läbi lühendatud õppeprogrammi, mille käigus õpime tundma Eesti geoloogia põhialuseid, keskendudes Hiiumaa geoloogilise mineviku eripärale. Praktiliste tegevuste käigus õpime tundma erinevaid kivimeid ja nende teket. Tutvume fossiilide määramise infoga, otsime vastuseid vastavalt ülesandele (fossiilid, tardkivimid, moondekivimid). Õppeprogramm lõpeb rühmade esitluse ja kokkuvõttega.
  Fossiilide määramise aluseks on TÜ loodusmuuseumi geoloogiliste kogude peavarahoidja Mare Isakari koostatud määramistabelid. 
• Metsa lood – metsa eluring, kliimamuutused ja säästev areng õpetajatöös. Juhendajad Liina Karrofeldt ja Liis Soonik, Riigimetsa Majandamise Keskus.
  Mets kasvab, muutub ja uueneb – just nagu meiegi. Mets on ühtaegu kodu lugematutele liikidele, süsiniku siduja, elamuspaik ja majanduslik ressurss. Aga kuidas teha seda lugu mõistetavaks lastele ja noortele nii, et nad tajuksid metsa terviklikkust ja seoseid kliimamuutuste ning ÜRO säästva arengu eesmärkidega?Töötoas katsetame praktilisi aktiivõppemeetodeid, mida oma programmides kasutame. Metsa eluringi magnettahvli ja säästva arengu eesmärkide kaartide abil ning lahendades võimalikke kliimastsenaariume, arutleme metsa ja inimese vastasmõju üle ning jagame omavahel ideid, kuidas metsa teemasid õpilastele mänguliselt ja eluliselt edasi anda. Küllap sünnivad kohapeal ka osalejatel ideed, mida kohe koolis või lasteaias rakendada.

RETKEDE KIRJELDUSED

• Orjaku Linnutorn Kassaris (oma transpordiga). Retkejuht Tiit Leito, ornitoloog ja loodusfotograaf. 
  Orjaku Linnutorn asub Orjaku mäel Käina lahe ääres. Teist samalaadset ehitist Eestis ei ole, kus ekspositsioonihoone seotud vaateplatvormiga ühtseks arhitektuuriliseks tervikuks. Ehitis on sellise suurusega, et saab korraga vastu võtta mitukümmend külastajat. 
  Linnutorn avati esmakordselt 2001. aastal. Vahepeal kasutuseta seisnud ekspositsiooniruum taasavati 2023 kevadel koos uue väljapanekuga, mis tutvustab Käina lahe elustikku, kuid eelkõige selle ränd- ja haudelinde. Käina lahel pesitseb ligi 100 erinevat linnuliiki 2000 paariga. Sügisesel rändeajal peatub lahel 20-25 tuhat veelindu. Ala on Eesti üks tähtsamaid linnupaiku ning meelitab siia igal aastal 3-4 tuhat linnuhuvilist nii meilt kui ka välismaalt.
• Bussiretk Palade LHK Soera Õppekompleksi, Hiiumaa Kivimite Õppehoone. Retkejuht Karin Poola, Palade Loodushariduskeskus.
  Palkseinte ja rookatusega Kivimite Õppehoone koosneb kahest ühe katuse all olevast ruumist, nendeks on avatud klaasseintega väliõppeklass ja ekspositsiooniruum. Maja valmis 2012 ja ekspositsioon neli aastat hiljem.
  Ekspositsiooniruumi kõige mõjusamateks osadeks on kaks õppeotstarbelist kiviseina, millest üks koosneb tardkivimitest, teine settekivimitest koos sellesse paigutatud kivististega. Neli suurepinnalist vitriini tutvustavad külastajale Hiiumaa maastikke, geoloogiat, Kärdla meteoriidikraatrit, kõiki tähtsamaid saarel esinevaid kivimeid, kivistisi ja nende kasutamist majapidamises. Lisaks on üle kahe meetri kõrgune mõõtkavas „geoloogiline torn“ Soera asukoha kivimite ristprofiiliga, vitriinid kivimite näidistega ja purdsetteid tutvustavad klaaskastid.
  Ruumi kujundus ja ekspositsioon on nii kavandatud, et need koos moodustaksid ühtse kunstilise terviku. Ruumis loob meeleolu Hiiumaa kujutisega LED-valgustusega kleepvitraaž, mis viitab otseselt ekspositsiooni Hiiumaa-kesksusele. Sellisena on see ühte maakonda kujutav väljapanek Eestis ainulaadne. 
  Kivimite Õppehoone juurde kuulub ka 30 erineva kivimiga Kivimite õppeväljak, mis asub kõrvaloleva Soera Talumuuseumi maa-alal.
• Bussiretk Paluküla vanasse paekarjääri meteoriidikraatri serval. 450 miljoni aasta vanune Hiiumaa. Retkejuht Marge Filipenko, Palade Loodushariduskeskus.
  Retke käigus tutvutakse Kärdla meteoriidikraatri mudelväljakuga, mis paikneb vanas Paluküla paekarjääris, juba 450 milj. aastat tagasi tekkinud Kärdla meteoriidikraatri vahetus läheduses. Kui 100 m sügavusse sooja ekvatoriaalsesse merre langenud 500-meetrise läbimõõduga meteoriit plahvatas, tekitas see ca 500 m sügavuse ja 4 km läbimõõduga kraatri.
  Tänapäeval on kraater maastikus raskesti märgatav. Et saada parem ettekujutus selle kraatri mastaapidest, rajati siia mudelväljak. Selle rajamise idee ja esialgne teostus pärineb tuntud geoloogilt Kalle Suurojalt. Palade Loodushariduskeskus taastas 40 aastat hiljem (2021. aastal) selle juba metsa kasvanud ala ja paigutas siia 2 esinduslikku infoalust. Kärdla kraatri tegelikku suurust on vähendatud 100 korda. Samas saab tutvuda enam kui 3 meetri kõrguse Paluküla pangaga.
  Kärdla meteoriidikraater on suurejooneline geoloogiline objekt ja kuulub selles vallas maailma paremini uuritud alade hulka.