PÄEVAKAVA

Kolmapäev 27.10.21

• Päevajuhi sissejuhatus  Sander Loite Kaasamisküsimus: Mis on Sinu soov teistele osalejatele?
• Tervitussõnad Tõnis Mölder / Keskkonnaministeerium, Olav Avarsalu / Keskkonnaamet
• Noore looduskaitsja märgi üleandmine Olav Avarsalu / Keskkonnaamet
• Maapõu meis endis ja meie ümber  Kalle Kirsimäe / Tartu Ülikool, geoloog, akadeemik
  Maapõu ja selles leiduvad maavarad on inimkonna lahutamatuteks kaaslasteks juba kaugetest eelajaloolistest aegadest. Nii nagu meid köidab teada saamise huvi universumi tekkimise ja elementaarosakeste füüsika või ka lihtsalt Eesti muinasajaloo vastu on sama oluline mõista Maa, aga ka teiste Päikesesüsteemi planeetide, tekkimist ja geoloogilist arengut mille üheks osaks oleme läbi bioloogilise evolutsiooni ka meie ise. Maapõue tundmaõppimisel on ka väga praktiline mõõde maavarade uurimise näol. Maavaradest kõnelemine tundub justkui tabuteema, aga kas kujutleme kasvõi hetkeks ühte päeva kus maavarasid enam ei kasutata? Maavara ei (peaks) ole(ma) häbiasi. Maavara on rikkus, mis on kasutamiseks, õigel ajal ja õigel viisil.
• Geotermaalenergia  Aivar Auväärt / Eesti Geoloogiateenistus, nõunik, PhD
  Hoonete suurem energiaefektiivsus on tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40% kogu Euroopa Liidu energiatarbest moodustavad hooned ja seetõttu on oluline liginullenergiahoonete arvu suurendamine ning hoonete energiatõhususe rahastamisele suunatud toetusskeemide loomine. Maapõueenergiat on EL-is esile toodud kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiiki. Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maapõueenergiat. Maapõues sügavamal kui 500 m peituva keskmise ja kõrgetemperatuurilise energia potentsiaali Eestis põhjalikumalt uuritud ei ole. Eesti Geoloogiateenistuse eesmärkideks on uue projekti käigus uurida maapõueenergia rakenduste kasutatavust Eestis, samuti kaevandus- ja merevee soojusenergia rakenduste kasutuspotentsiaali.
• Päevajuhi minutid Kaasamisküsimus
• Rohepöörde mõjust maavarade nõudlusele Hardi Aosaar / Inseneribüroo STEIGER projektigeoloog ja Eesti Geoloogia Seltsi president
  Rohepöördega kaasnevate maavarade nõudluse kasvu tagamaad ja sellega seoses tulevikus ees seisvad väljakutsed. Lühiülevaate meil Eestis leiduvatest võimalikest tuleviku maavaradest ja nende seostest rohepöördega.
• Päevajuhi minutid Kaasamisküsimus: Mida muld Sulle annab?
• Maapõu meie all ja meie ümber   Urmas Tartes / Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees
  Ettekandes käsitletakse maapõue ja mulla kujunemislugu ning selle seoseid elurikkuse kujunemisega. Näitame, kuidas maapõuega seotud biootilised ja abiootilised tegurid ning aineringed on mõjutanud Maakera kliimaprotsesse. Analüüsime, kuidas inimtegevus on maapõue ja maapinnale kogunenud asju kasutades mõjutanud aineringeid, elurikkust, kliimaprotsesse ja seeläbi ka otseselt inimese enda elutingimusi.
• Päevajuhi minutid Kaasamisküsimus: Mida Sina mullale annad?
• Seened ja seente kaaslased mullas   Maarja Öpik / Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi molekulaarse ökoloogia professor
  Räägime mulla elurikkusest, keskendudes seentele ja nende rollidele mullas ja ökosüsteemide toimimisel. Seened on otseses seoses paljude organismirühmadega, nii kasulikul, kahjulikul kui neutraalsel moel. Seened mõjutavad otse ja kaude Maa aineringeid ja teiste organismide elu. Põikame ka mullaelustiku kasutamise ja majandamise teemadesse.
•  Muld: rikas, varieeruv ja põnev elukeskkond   Merrit Shanskiy / Eesti Maaülikool, PhD. Mullateaduse kaasprofessor
  Muld on oluline elukeskkond, mis paneb aluse kogu eluslooduse, sealhulgas inimese elukvaliteedile. Seega on muld üks suurim looduslik rikkus, mis on taganud elu jätkusuutlikkuse. Räägime mullast, vaatame mullakaardi rakendust kui ühte lihtsamat tööriista, mille abil õppetööd rikastada ja ilmestada. Vaatame üle mõned materjalid, mida toetavad mulla teema õpetamist.
• Vestlusring "Rohepööre ja selle mõju ühiskonnas" Asta Tuusti, Janika Ruusmaa, Madis Vasser, Liia Varend, Urmas Tartes
• Päevajuhi minutid Kaasamisküsimus: Jaga taipamist tänasest päevast

Neljapäev 28.10.21 (salvestusi ei toimunud)

• Õppereis Rõstla paekarjääri 2 gruppi (15+15)   Ole Sein, Helen Männamets /Eesti Killustik OÜ  ja KeA maapõue büroo
• Teeme ringkäigu karjääris, mille jooksul saame teada selle loomise ajaloost, toodangust ja selle turustamisest. Räägime kajrääri rajamisega seotud mõjust keskkonnale ja ümberkaudsetele inimestele. NB! Palun arvestada karjääri külastusega ka jalanõude valikul (sobivad on saapad/kummikud), kui juhtub vihmane olema on kingad jms linnajalanõud kerged määrduma.
• Kust tulevad metallid?  Maris Rattas, TalTech Särghaua õppekeskus
  Töötoas saame teada, kus kohast ja kuidas saadakse kätte maapõuest meile vajalikke metalle. Kuna metallide tootmine on väga energia- ja jäätmemahukas, siis millistest maakidest on tehnoloogiliselt odavam ja keskkonnasäästvam üht või teist metalli toota. Kui sügavalt ja mis hinnaga oleme võimelised neid maapõuest hankima või mis on olema alternatiiv olukorras, kus tegelikult metallide kasutamine pidevalt suureneb. Arutelu toetab näitlik materjal ning ülesanded.
• Maa ajatelg   Karin Truuver, Tiiu Liimets, Eesti Loodusmuuseum
  Koostame ajatelje planeet Maa tekkest kuni tänapäevani, millele kanname tähtsamad sündmused Maa ajaloos. 10 sündmust on ette antud, lisaks tuleb ajateljele kanda veel 5 vabalt valitud sündmust. Töö käigus selgub muuseas see, kui pikka aega on inimliik võrreldes näiteks algeliste bakteritega Maal eksisteerinud ja kas ikka oli nii, et kohe peale Maa teket ilmusid dinosaurused, või toimus vahepeal midagi muud ka...
• Maavarad meie igapäevaelus  Tõnu Pani ja Elen Kontkar, TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed
  Töötoa käigus tutvutakse maavarade, nende omaduste ja kasutamisega igapäevaelus. Rühmatöös lahendatakse ülesandeid tähtsamate maavarade omaduste ja tunnuste, põlevkivi kasutusalade ja inimese kehas leiduvate mineraalide kohta ning maavarade kasutamisest igapäevaelus (tarbekaubad, mobiiltelefonid, tehnika, energeetika jm). Programmis käsitletakse ka maavarade kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme.
• Maapõu Minecraftis  Aleks Straždin, TalTech
  Töötoas vaatame lähedalt ja sõrmedega maapõue rikkusi, uurime kivimite omadusi ja vaatame, millised kivimid on meie telefonis ja arvutis ning proovime BetterGeod, mis on populaarse arvutimängu Minecraft osa.
• Milline on hea keskkonnahariduse juhendaja?  Krista Keedus ja Liisa Puusepp, EKHÜ
  Töötoas arutleme, mis on keskkonnahariduse juhendajate tööks vajalikud peamised teadmised, oskused ja väärtushinnangud. Tulemusi kasutatakse keskkonnahariduse juhendajate pädevusmudeli väljatöötamisel.
• Põlevkivi ja põlevkivituhk   TalTech Virumaa kolledž
  Uurime põlevkivi ja põlevkivituha omadusi. Määrame katseliselt põlevkivituha leotise keskkonna ja pH.Teeme põlevkivituha keemilist analüüsi.
• Suletud ökosüsteemi loomine   Peep Tobreluts ja Piret Anier, Loodustarkuse Teadushuvikool & Nutigeen Teaduskool
  Ökosüsteemi mõiste praktiline uurimine ja ise loomine. Ühiselt tehakse valmis suur suletud ökosüsteem - eksponaat haridusasutusele. Iga osaleja teeb endale kaasa võtmiseks lihtsustatud väikese purgi ökosüsteemi.
• Qobo ja Dashiga looduskaitsealuseid loomaliike avastamas Kristi Stahl ja Mariell Miilvee, Lasteklubi Väike Päike
  Robot Qobo jalutab Eesti looduses ning kohtab looduskaitse all olevaid loomaliike ja tutvustab neid lastele. Nii nagu Eesti metsaski, on meil Dashi metsas liikide mitmekesisus. Aitame Dashil leida ja sorteerida looduskaitse all olevaid loomi laialtlevinud loomadest. Peale loomade sorteerimist tõstame nad oma pesadesse. Märgistame Dashi metsast leitud kaitsealuste liikide pesa ümbrused, kasutades selleks Qobo kodeerimiskaarte. Aseta looma või linnu kaart põrandale ning selle ümber loo kodeerimiskaartidega ruut.
• Vermikompostri elurikkus koos praktiliste ülesannete ja näidetega  Aili Elts, Tartu Loodusmaja
  Uurime mikroskoopide ja luupidega vermikompostri mulda, elustikku ning biojäätmete lagunemise ajalist kulgu. Kogetu abil tuletame võimalusi minivermikompostri loomiseks käepäraste vahenditega. Osalejad saavad näidistöölehe.