Keskkonnahariduse konverentsil anti üle noore looduskaitsja märgid: Marie Eike Rebane; Artur Medri; Kirje Medri; Martin Valvas; Kennet Puiestee; Kaia Solnik; Maarja Mets.

Maapõu ja selles leiduvad maavarad on inimkonna lahutamatuteks kaaslasteks juba kaugetest eelajaloolistest aegadest. Nii nagu meid köidab teada saamise huvi universumi tekkimise ja elementaarosakeste füüsika või ka lihtsalt Eesti muinasajaloo vastu on sama oluline mõista Maa, aga ka teiste Päikesesüsteemi planeetide, tekkimist ja geoloogilist arengut mille üheks osaks oleme läbi bioloogilise evolutsiooni ka meie ise. Maapõue tundmaõppimisel on ka väga praktiline mõõde maavarade uurimise näol. Maavaradest kõnelemine tundub justkui tabuteema, aga kas kujutleme kasvõi hetkeks ühte päeva kus maavarasid enam ei kasutata? Maavara ei (peaks) ole(ma) häbiasi. Maavara on rikkus, mis on kasutamiseks, õigel ajal ja õigel viisil. Vaata ka esitlusfaili.

Hoonete suurem energiaefektiivsus on tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40% kogu Euroopa Liidu energiatarbest moodustavad hooned ja seetõttu on oluline liginullenergiahoonete arvu suurendamine ning hoonete energiatõhususe rahastamisele suunatud toetusskeemide loomine. Maapõueenergiat on EL-is esile toodud kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiiki. Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maapõueenergiat. Maapõues sügavamal kui 500 m peituva keskmise ja kõrgetemperatuurilise energia potentsiaali Eestis põhjalikumalt uuritud ei ole. Eesti Geoloogiateenistuse eesmärkideks on uue projekti käigus uurida maapõueenergia rakenduste kasutatavust Eestis, samuti kaevandus- ja merevee soojusenergia rakenduste kasutuspotentsiaali. Vaata ka esitlusfaili.