Külli Kangur, Eesti Maaülikooli vanemteadur
Eesti Maaülikooli vanemteadur Külli Kangur on koos Eesti ja Vene kolleegidega uurinud aastaid Euroopa suurima piiriveekogu, Peipsi järve seisundit. Konverentsil tuleb juttu, milline on järve kolme osa praegune ökoloogiline seisund võrrelduna paarikümne aasta taguse olukorraga.

Eeva Kirsipuu-Vadi ja Katrin Saart Peipsi Koostöö Keskuse õppepäevade juhendajad
Töötoas tutvutakse Peipsi järve ja tema elustikuga. Tegevused toimuvad seitsmes erinevas tegevuspesas, lisaks vaadatakse lühifilmi Peipsi kalapüügist ja eluolust. Osalejad saavad tegevuspesades teada, miks soomus on kala pass, uurida, mis on kala sees, määrata veetaimi, kuulata ja kirjeldada linnulaulu ja panna kokku selgrootute puslesid.
Õppeprogrammis osalemine annab ideid oma tundide rikastamiseks. Eelkõige on programmi sihtrühmaks on 6.-7.klass, kuid see on kohaldatav ka natuke noorematele ja vanematele vanuserühmadele.

Andres Marandi, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakonna teadur Põhjavee õpitoas saab vastused küsimustele kust tuleb põhjavesi ja kuhu see voolab. Eraldi seletatakse põhjusi, miks paljudel inimestel on vale arusaam põhjavee liikumisest. Asja seletatakse lihtsate jooniste ning animatsioonidega ning soovijatel on võimalus endal käed märjaks ja mudaseks teha. Kui põhjavee päritolu on selgeks saanud, siis räägitakse kuidas on võimalik põhjavett maapõuest kätte saada ning kas kõik veed Eestis kõlbavad ka juua. Lõpetuseks proovitakse erineva maitsega vesi ning püütakse selgeks saada millest see tuleb.

Vahur Sepp, metsamees, loodusretke juht
Põline metsamees ja loodusretke juht Vahur räägib näitlike õppevahendeid kasutades magevees elavatest poolveelise eluviisiga imetajatest. Sagedamini puuduvad inimesed kokku kopra tegevusega, temale ja tema tegevusele pööratakse töötoas ka suuremat tähelepanu.

Aare Baumer, Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht