Kristel Vilbaste, keskkonnaajakirjanik, raamatu "Eesti allikad" autor.
Eestis on 15 000 allikat, kuid suurem osa neist inimestele teadmata ja tundmata. Ometi saab allikatest parimat joogivett ja ka tervisevett. 2013. aastal andis Varrak Rohelise Eesti sarjas välja raamatu "Eesti allikad", kus räägitakse sajast meie kuulsamast allikast. Ettekandes räägib ja näitab raamatu autor raamatu pilte konverentsi piirkonna allikatest, annab nõu, kuidas lastega allikaid otsida, uurida, korrastada ja pärimust koguda.
Ain Kallis, Phd, klimatoloog, Keskkonnaagentuur, TTÜ Meresüsteemide instituut
Töötoas tuleb juttu tuultest, temperatuurist, sademetest, pilvedest jms ilmanähtustest, kuidas neid mõõta, vaadelda ja ära tunda.
Rene Reisner, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Ettekandes esitatakse ülevaade Eesti vete seisundist, seisundi hindamise võimalustest ja Eesti vete olukorrast võrreldes teiste Euroopa riikidega. Tuuakse välja peamised koormusallikad, mis vete seisundit halvendavad ja arutatakse võimaluste üle olukorda paremaks muuta.
Meelis Tambets, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus
Ettekanne käsitleb kalade elupaiganõudlust ja elupaikade parandamiseks tehtavaid töid Eestis.Paljud kalad vajavad eri eluetappidel - kudemiseks, talvitumiseks jne - erinevaid elupaiku ja võimalust nende vahel rännata. Eestis on elupaikade kvaliteedi ja rändevõimaluste parandamise osas mõndagi tehtud, palju on veel ka teha.
Elve Lode, PhD, vanemteadur, TLÜ Ökoloogia Instituut
Üheks olulisemaks looduslikuks ressursiks Eestis on vesi, mille kvantitatiivseks näitajaks maastikus on märgalade olemasolu ja nende mitmekesisus. Sõltuvalt märgalade definitsioonist võib märgalade alla liigitada nii järved ja jõed koos üle-ujutatavate kaldapiirkondadega, kui ka mültunud ja soostunud maastikud. Maastikus selgelt eristuvatel märgaladel on aja jooksul koosmõjus veega omakorda tekkinud märgaladespetsiifiline keskkond ja funktsionaalsus, mida inimesed on aja jooksul õppinud kasutama või rakendama e. majandama. Kahjuks on märgalade mitmekülgne majandamine seotud ristuvate huvidega ühiskonnas, nagu näit. loodushoid ja kaevandamine. Viimasest tulenevalt on hakanud arenema ökosüsteemide teenustega tegelev suund, eesmärgiga ühelt poolt suurendada looduskeskkonna väärtushinnanguid ja teiselt poolt minimaliseerida erinevate majandamisviisidega kaasnevaid kahjusid.