Meelis Tambets, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus
Ettekandes tuleb juttu veekogude kalastikku mõjutavatest teguritest, arutletakse, millega tuleks arvestada, et kalastiku seisundit hoida või parandada.

Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaminister

Jane Meresmaa-Roos, haridusprogrammide kuraator, KUMU kunstimuuseum
Kuidas vesi liigub ning mis jälgi vesi jätab. Missugune on vee iseloom? Piisad, pritsmed, tilgad, lained, jooned. Töötoas tehakse graafilisi joonistusi veega ja tehismaterjalidest veeinstallatsioone.

Maivi Kärginen, Külvi Kuusk, SA Rannarahva Muuseum
Töötuba omapärasest keelekasutusest rannakultuuris ja ajaloolistest kalapüügivahenditest.

Elve Lode, PhD, vanemteadur, TLÜ Ökoloogia Instituut.
Üheks olulisemaks looduslikuks ressursiks Eestis on vesi, mille kvantitatiivseks näitajaks maastikus on märgalade olemasolu ja nende mitmekesisus. Sõltuvalt märgalade definitsioonist võib märgalade alla liigitada nii järved ja jõed koos üleujutatavate kaldapiirkondadega, kui ka mültunud ja soostunud maastikud. Maastikus selgelt eristuvatel märgaladel on aja jooksul koosmõjus veega omakorda tekkinud märgaladespetsiifiline keskkond ja funktsionaalsus, mida inimesed on aja jooksul õppinud kasutama või rakendama e. majandama.
Kahjuks on märgalade mitmekülgne majandamine seotud ristuvate huvidega ühiskonnas, nagu näit. loodushoid ja kaevandamine. Viimasest tulenevalt on hakanud arenema ökosüsteemide teenustega tegelev suund, eesmärgiga ühelt poolt suurendada looduskeskkonna väärtushinnanguid ja teiselt poolt minimaliseerida erinevate majandamisviisidega kaasnevaid kahjusid.