Katrin Väljataga, Keskkonnaagentuuri keskkonnaseisundi hindamise analüüsiosakonna juhataja.
Ettekandes esitatakse ülevaade Eesti vete seisundist, seisundi hindamise võimalustest ja Eesti vete olukorrast võrreldes teiste Euroopa riikidega. Tuuakse välja peamised koormusallikad, mis vete seisundit halvendavad ja arutatakse võimaluste üle olukorda paremaks muuta.

Ott Kalaus, Sisekaitseakadeemia Päästekolledž, kutseõpetaja.
Kui tihe on laevaliiklus Läänemerel? Kui suur on tõenäosus, et midagi juhtub? Kuidas koristada reostust ning milline on Läänemere riikide valmisolek?

Elve Lode, PhD, vanemteadur, TLÜ Ökoloogia Instituut.
Üheks olulisemaks looduslikuks ressursiks Eestis on vesi, mille kvantitatiivseks näitajaks maastikus on märgalade olemasolu ja nende mitmekesisus. Sõltuvalt märgalade definitsioonist võib märgalade alla liigitada nii järved ja jõed koos üleujutatavate kaldapiirkondadega, kui ka mültunud ja soostunud maastikud. Maastikus selgelt eristuvatel märgaladel on aja jooksul koosmõjus veega omakorda tekkinud märgaladespetsiifiline keskkond ja funktsionaalsus, mida inimesed on aja jooksul õppinud kasutama või rakendama e. majandama. Kahjuks on märgalade mitmekülgne majandamine seotud ristuvate huvidega ühiskonnas, nagu näit. loodushoid ja kaevandamine. Viimasest tulenevalt on hakanud arenema ökosüsteemide teenustega tegelev suund, eesmärgiga ühelt poolt suurendada looduskeskkonna väärtushinnanguid ja teiselt poolt minimaliseerida erinevate majandamisviisidega kaasnevaid kahjusid.

Ansambel KÜI koosneb pärimusehuvilistest muusikaarmastajatest sõrulastest. Tema muusika on igasugune: äratatakse ürgset, aretatakse uut ja siueldakse nende kahe vahepeal.

Lennart Lennuk, zooloogia osakonna juhataja, Eesti loodusmuuseum.
Töötoas tutvume Eesti merevees elavate võõrliikidega. Peamiselt keskendume selgrootutele (põhjaloomastik ja plankton) kuid juttu tuleb ka kaladest. Töötoas vaatleme liike nii mikroskoobi all kui ka niisama. Lisaks õpime, kuidas mereselgrootuid on võimalik püüda ja eksponeerida.