Teaduskeskus AHHAA. DNA on nagu retsept, mis sisaldab kogu vajalikku informatsiooni selle kohta, missugused me välja nägema peaksime - meie juuksed, silmad, nina ning isegi aju. Kõikidel elusolenditel on DNA - nii loomadel kui ka taimedel ning me oleme kõik oma geneetilise materjali poolest nendega mingil määral sarnased. Kumma DNA on meile lähedasem - banaani või sääse? CSI: DNA eraldamise laboris saad katsetada omaenese rakkudest pärilikkusaine eraldamist, näha oma silmaga DNA-d ning soovi korral oma katsetulemuse ka koju kaasa võtta!
Foorumteatri etenduse raames tuuakse publikuni lugu, mis on seotud publikut puudutava probleemiga. Sellele järgneb interaktiivne dialoog, kus peegeldatakse publiku arvamusi antud probleemist ja võimalikke lahendusi. Publik osaleb loos aktiivse kaasamõtleja- ja tegijana.
Toomas Kokovkin, UNESCO ERK nõukoja liige, programmi "Inimene ja Biosfäär" (MAB) nõustaja. Ettekanne keskendub säästva arengu mõistele, kontseptsiooni ajalisele muutumisele ja selle vastuoludele. Vaadeldakse säästva arengu kohalikku ja üleilmset mõõdet, kasutades näitena UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär". Arutletakse keskkonnahariduse ja säästva arengu seoste üle.
Kalle Küttis, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler. Ettekanne käsitleb üleminekut keskkonnahariduselt säästva arengu haridusele. Kirjeldatakse praegust olukorda ning tutvustatakse valmisolekut säästva arengu hariduseks, tehes seda õppekava, õpetajate valmisoleku ja koolikeskkonna seisukohast. Säästva arengu hariduse uue ülesandena vaadeldakse noortele roheoskuste andmist.
Aire Orula, Tartu Keskkonnahariduse Keskuse õpetaja. Aktiivõppeprogramm "Läänemeri" on mõeldud õppekava toetuseks ja täienduseks. Rühmatöös käsitletakse järgmisi teemasid: Läänemere elustik muutuvas ajas, Läänemere kalad, hülged ja nende kaitse, õlireostus ja selle likvideerimine, õlireostuse mõju lindudele, Läänemere ajalugu, Läänemere selgrootud ja soolsus, linnud ja nende kaitse.