Õppeprogrammid

Loodusõpperajal näeb kuivendatud metsastunud raba ja taas-soostuvaid rabaalasid; allikaid, kraave ja noort Pääsküla jõge; sügisel marju ja seeni, kevadel õitsvat rabataimestikku; palju kobraste ja musträhnide tegevusjälgi ning mitmeid väiksemaid rabaelanikke.

Muuseumitunnis tutvume Eesti soode tekkeloo, arengu ja muutustega. Otsime vastuseid erinevatele küsimustele, näiteks, kas soost võib saada raba, kas laugas ja älves on põhjatud ning kui kiiresti tekib turvas. 

Matkates läbi erinevate ökosüsteemide (salumets, põllumaa ja raba), tutvume neile ökosüsteemidele tüüpiliste taime-, looma- ja linnuliikidega. 

Mõista, mõista mis see on? Maa on – inimesi ei kanna, vesi on – laevad ei sõida? Need on haruldased ja põnevad maastikud – rabad, kus ümberringi pehmes samblavaibas on salapärased veesilmad. 

Kõrvemaal leidub suuremaid ja väiksemaid rabasid. Seekord läheme Seli rappa Järvamaa äärealadel. Kõrgelt oosiharjalt laskub rada raba peale, kus teeme tutvust iseloomulike rabataimedega ja räägime soode tähtsusest meie ökosüsteemis.

Soode all on umbes viiendik Eesti pindalast. Lahemaa metsade rüpes asuvas Viru rabas selgitame, mis on soo ja mis on raba, nende tähtsust puhta vee säilitamisel, aga ka lindudest-loomadest, kellele just sellised alad on meele järgi.