Õppeprogrammid

Maakera loodusvööndid kui erinevate tingimustega elukeskkonnad, nende iseloomustamine kliima, taimkatte ja loomastiku abil. Programmis käsitletakse loodusvööndite paiknemise seaduspärasusi, milline on sealne kliima, asend, taimestik, loomastik ning kuidas inimene tegutseb selles loodusvööndis.

Õpe algab planetaariumis (Digistar 6 360-kraadise fulldome) programmiga, kus tutvutakse õhkkondade, ilmaelementide ja kliimavöötmetega. Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

• Arutletakse erinevate ilmaelementide mõõteriistade, möötühikute ja erinevuste üle erinevates maailma piirkondades. Nende tegurite põhjal toimub planetaariumi osa kokkuvõtteks loodusvööndite tutvustus: asend maakeral, erinevatest klimaatilistest  tingimustest johtuvalt erinevad taime-ja loomaliigid ning inimtegevus, illustreerivad pildid.  
• Seejärel suundutakse paarikaupa loodusvööndite õpperajale loodusmajas. Õpilased läbivad majaplaani abil 9 punkti, kus on küsimused erinevate loodusvööndite kohta: körb, lähistroopiline mets, ekvatoriaalne vihmamets, tundra, jäävöönd, parasvöötme okasmets, parasvöötme segamets, parasvöötme rohtla, kõrgusvööndilisus. Küsimustele vastamiseks on vaja kasutada atlast, interaktiivset liivakasti (kõrgusvööndilisus), audio-giidi, talveaia taimi, püsiekspositsiooni loomatopiseid, plakatit, termomeetrit, hügromeetrit, IPade.

Soovituslik 8. klassile, toetab geograafia ainekava - ilm ja kliima; kliimadiagrammid ja kliimakaardid; kliimat kujundavad tegurid; temperatuuri ja õhurõhu seos; ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; kliimavöötmed; looduskomponentide vastastikused seosed; inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes. 

Soovituslik aeg õppeprogrammi läbimiseks II poolaasta (kui üldhariduskooli õppekavas on vajalikud teemad läbitud).

Kaasa vahetusjalanõud!

Hoolimata sellest, et Eestil on väga pikk rannajoon ning läbi ajaloo olnud tihe side merega, on paljudele Läänemeri siiski võõras. Me ei tea päris täpselt, millised elukad meres elavad, kui suur on nende elurikkus ning kohanemisvõime. Sageli ei oska me ka näha seost mere "tervisliku" seisundi ja  meie tarbimisharjumuste vahel.

Mängulise programmi käigus kuulame loomade hääli, paneme kokku puslesid ja räägime piltide abil suurkaslaste eluviisist ja elupaikadest. Uurime maakaarti ja arutleme, miks need uhked loomad kohtuvad omavahel vaid loomaaias või loodusmuuseumis. Oma värskeid teadmisi saavad lapsed kinnistada kehastudes tiigriks, lõviks või jaaguariks.

Programm toimub Tallinnas, Astangu rohealal. Tõuseme 15 meetri kõrgusele Mäeküla pangale ja tutvume liigirikka loopealse taimestikuga. Õppeprogrammi lõpus läheme taskulampidega kõndima maa-alustesse tunnelitesse. Õpime lähemalt tundma nahkhiiri ja nende supervõimeid. 

 

Õppeprogrammi käigus saadakse ülevaade Võrtsjärvest kui elukeskkonnast ja pika traditsiooniga kalandus- ning puhkepiirkonnast, Võrtsjärve tekkeloost ja legendidest ning mageveekaladest. Räägitakse kalaliikide mitmekesisust maailmas ja Eestis. Selgitatakse, kes on kalad ning mille poolest nad maismaaloomadest erinevad. Järvemuuseumis elavaid mageveekalu vaadeldes õpitakse, mil viisil neid üksteisest eristada. Õpitakse tundma ja kirjeldama Eesti magevetes (sh Võrtsjärves) enamlevinud kalaliike. Selgitatakse kalade rolli veekogudes ja inimeste elus, tutvustatakse jätkusuutliku kalastamise põhimõtteid. Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja parvega Võrtsjärvel.