1. Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja programmi käigu tutvustamine. Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, organisatoorsed küsimused. (5 min)

2. Kaardistatakse õpilaste eelteadmised kalade teemal. Räägitakse Võrtsjärvest kui elukeskkonnast ja selles elavatest kaladest. Õpilased saavad rääkida oma kokkupuudetest kaladega (kalalkäimisest, kala söömisest jms). Arutletakse selle üle, millistest erinevatest elupaikadest kalu leida võib. Räägitakse kalaliikide mitmekesisust maailmas ja Eestis, tuuakse näiteid põnevatest kalaliikidest. Lapsed saavad teada, kes on kalad ning mille poolest nad maismaaloomadest erinevad. Selgitame, mil viisil kalad maailma tajuvad, millised on nende meeled ja keeled, toitumissuhted ja paljunemise eripärad ning roll veekogudes ja inimeste elus, tutvustatakse jätkusuutliku kalastamise põhimõtteid. Vahendid: esitlustehnika, teksti-, pildi-, audio ja videofailid. (25min)

3. Aktiivõppevahendite kasutamine II korrusel. Mängitakse koos erinevaid kalaliikide -ja eluviiside tundmaõppimise mänge -, õngedega kalapüük ja liikide määramine (lepiskalad, röövkalad, alammõõdud ja püügikeeluajad, koguselised piirangud), toiduahelamäng. Mängitakse angerja teekonna mängu, kus tuleb teha koostööd ja juhtida pall mööda võimalikest ohtudest, mida angerjas rändel võib kohata - mängu kõrvale selgitatakse angerja kudemisrände eripärasid. Kalastusstendi ja -eeskirjade plakati juures selgitatakse jätkusuutliku kalastamise põhimõtteid. Juhendaja kohandab tegevusi vastavalt laste vanusele ja grupi võimekusele / iseloomule, vajadusel saame kasutada ka torupusle, kuubipusle, magnettahvlimängu võimalusi. (30 min)

4. Akvaariumites elavate mageveekaladega tutvumine. Programmi järgmises etapis tutvutakse juhendaja abiga Järvemuuseumi I korrusel elavate mageveekaladega. Vaadeldakse kodumaiseid ja eksootilisi kalu ning õpitakse, kuidas eri kalaliike üksteisest eristada. Korratakse üle kalade välisehituse eripärad, kohastumused eluks vees. Jälgitakse, mil viisil kalad hingavad. Selgitatakse, milline on kalade kehatemperatuur, millised on eri liikide eluviisid ja elupaigad. Arutletakse kalade toitumissuhete üle. Õpitakse tundma ja eristama ja kirjeldama vähemalt 6 enamlevinud kalaliiki Eesti magavetes. Selgitatakse kalade seoseid inimeste tegevusega. (30 min)

5. Käeline tegevus / grupitöö. Programmi 5. osa sisu sõltub laste vanusest ja grupi võimekusest. Üldjuhul pakume 1. klassi õpilastele võimaluse kleepida kokku kala pilt (eelnevalt valmislõigatud detailidest) või leida muuseumist üles ja joonistada oma lemmikkala. 2. ja 3. klassi õpilastele on ette valmistatud tööleht, mis suunab õpilasi akvaariumite vahel liikuma ning eri kalaliike võrdlema ja tundma õppima. (20 min)

6. Parvesõit. Õpilasi instrueeritakse enne parvega järvele sõitmist veeohutuse alaselt. Pannakse selga päästevestid. Järvel olles vaadeldakse ümbrust, räägitakse Võrtsjärve tekkeloost, järve eripäradest, kaladest, Võrtsjärvest kui pika traditsiooniga kalandus - ja puhkepiirkonnast (sh kutselisest kalapüügist ja kalapüügieeskirjadest) ning järvega seotud legendidest. (2 x 30 min) NB! Sõltuvalt väikelaevadele kehtivatest eeskirjadest, viibib parvel korraga pool gruppi, teine pool grupist einestab samal ajal õppekeskuse kohvikus (toit endal kaasa võtta). Seejärel toimub vahetus. Oleks hea, kui ühte klassi saadaks õppekäigul 2 õpetajat - üks on lastega lisaks laevajuhile parvel ja teine samal ajal kohvikus. Parvesõit toimub vaid soodsate ilmaolude korral. Parvesõiduks mittesobivate ilmastikuolude korral käsitleme parvesõidu ajale planeeritud teemasid järve kaldal jalutades või siseruumides

7. Lõpuring ja kokkuvõtted.  Arutelu ja kokkuvõte programmil kogetust. Lõpuringis saab sõna iga laps, kes toob välja, kuidas ta end õppepäeval tundis ja mida teada sai. Lõpuringis saavad sõna ka lastega kaasas olnud õpetajad. (10 min)

NB! Õppeprogrammi käigus valminud kunstitööd või töölehed võetakse kooli kaasa ja neid saab kasutada programmijärgsete tegevuste läbiviimisel (nt vestlusringis).