Maakera loodusvööndid kui erinevate tingimustega elukeskkonnad, nende iseloomustamine kliima, taimkatte ja loomastiku abil. Programmis käsitletakse loodusvööndite paiknemise seaduspärasusi, milline on sealne kliima, asend, taimestik, loomastik ning kuidas inimene tegutseb selles loodusvööndis.
Õpe algab planetaariumis (Digistar 6 360-kraadise fulldome) programmiga, kus tutvutakse õhkkondade, ilmaelementide ja kliimavöötmetega. Tutvu planetaariumi võimalustega siin.
- Arutletakse erinevate ilmaelementide mõõteriistade, möötühikute ja erinevuste üle erinevates maailma piirkondades. Nende tegurite põhjal toimub planetaariumi osa kokkuvõtteks loodusvööndite tutvustus: asend maakeral, erinevatest klimaatilistest tingimustest johtuvalt erinevad taime-ja loomaliigid ning inimtegevus, illustreerivad pildid.
- Seejärel suundutakse paarikaupa loodusvööndite õpperajale loodusmajas. Õpilased läbivad majaplaani abil 9 punkti, kus on küsimused erinevate loodusvööndite kohta: körb, lähistroopiline mets, ekvatoriaalne vihmamets, tundra, jäävöönd, parasvöötme okasmets, parasvöötme segamets, parasvöötme rohtla, kõrgusvööndilisus. Küsimustele vastamiseks on vaja kasutada atlast, interaktiivset liivakasti (kõrgusvööndilisus), audio-giidi, talveaia taimi, püsiekspositsiooni loomatopiseid, plakatit, termomeetrit, hügromeetrit, IPade.
Soovituslik 8. klassile, toetab geograafia ainekava - ilm ja kliima; kliimadiagrammid ja kliimakaardid; kliimat kujundavad tegurid; temperatuuri ja õhurõhu seos; ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; kliimavöötmed; looduskomponentide vastastikused seosed; inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes.
Soovituslik aeg õppeprogrammi läbimiseks II poolaasta (kui üldhariduskooli õppekavas on vajalikud teemad läbitud).
Kaasa vahetusjalanõud!
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming: Ilm ja kliima. Kliimadiagrammid ja kliimakaardid. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine Maal. Temperatuuri ja õhurõhu seos. Ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale. Kliimavöötmed. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed. Loodusvööndid ja nende paiknemise seaduspärasused. Jäävöönd. Tundra. Parasvöötme okas ja lehtmets. Parasvöötme rohtla. Vahemereline põõsastik ja mets. Kõrb. Savann. Ekvatoriaalne vihmamets. Kõrgusvööndilisus erinevates mäestikes. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes.
Ainetevaheline lõiming:
- Võõrkeeled: selgitatakse võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid ning võõrkeeleoskust.
- Matemaatika: andmete analüüs ja tõlgendamine ning tulemuste esitamine tabelite, graafikute ja diagrammidena. Loodusnähtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid. Kliimadiagramm.
- Sotsiaalained: loodusainete õppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, teha teadlikke valikuid.
- Tehnoloogia: digitehnoloogia abil läbivad õpilased loodusvööndite raja (IKT vahendite lõiming geograafia ainekavaga: Ipad, audiogiid, kasutab termomeetrilt ja hügromeetrilt). Looduse kui süsteemi funktsioneerimise seaduspärasused ning inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale (maavarade kaevandamine, metsade hävimine, põllumajandus).
Õpitulemused:
teab ja selgitab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat;
selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal, ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale, leiab kliimavöötmete kaardi abil põhi-ja vahekliimavöötmed;
tunneb loodusvööndeid ning iseloomustab kaardi järgi nende paiknemist;
tunneb ära loodusvööndite tüüpilised kliimadiagrammid, taimed, loomad ja mullad;
teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ning võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes;
toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastastikmõju kohta erinevates loodusvööndites ja mäestikes.
Õpilaste saavad programmi läbides teadlikumaks inimtegevuse mõjust tekkinud keskkonnaprobleemidest, mille läbi nende keskonnaalased teadmised suurenevad, mis suunab neid tulevikus tegema rohkem looduskeskkonda hoivamaid valikuid.
selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal, ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale, leiab kliimavöötmete kaardi abil põhi-ja vahekliimavöötmed;
tunneb loodusvööndeid ning iseloomustab kaardi järgi nende paiknemist;
tunneb ära loodusvööndite tüüpilised kliimadiagrammid, taimed, loomad ja mullad;
teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ning võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes;
toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastastikmõju kohta erinevates loodusvööndites ja mäestikes.
Õpilaste saavad programmi läbides teadlikumaks inimtegevuse mõjust tekkinud keskkonnaprobleemidest, mille läbi nende keskonnaalased teadmised suurenevad, mis suunab neid tulevikus tegema rohkem looduskeskkonda hoivamaid valikuid.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: demonstratsioon Fulldome Projection System, vaatlus, juhitud vestlus (õpetaja juhib ja suunab vestlust õppeteemadel), esitab kordavaid küsimus, praktilised tööd interaktiivses liivakastis, praktilised ülesanded geograafiliste kaartidega, mõõtmised mõõtevahenditega.
Õppevahendid: visuaalne õppeprogramm Pernova kerakinos (Fulldome Projection System); Digistar projektisüsteem. Õppetöö loodusvööndite teemalisel õpperaja toimub paaristööna (paarile IPad koos ülesannetega).
Üheksas erinevas punktis ülesannete juures olevad vahendid (korraga lahendavad ühes punktis ülesandeid 2 õpilast paaristööna):
- interaktiivne liivakast;
- loomatopised loodusmaja külastusalal;
- audiogiid talveaia erinevates vööndites;
- geograafilised kaardid - geograafia kaartide atlas (õpilane valib ülesandele sobiva kaardi juba üldhariduskoolis omandatud teadmiste põhjal);
- mõõteriistad - termomeeter, hügromeeter (asuvad erinevates punktides, vastavalt küsimusele).
Juhis õpetajale:
Tutvub programmi sisu ja eesmärkidega; 24 õpilase kohta kaasas kaks täiskasvanut; kaasas olevad täiskasvanud innustavad õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt; vajadusel täidavad kohapeal programmi raames kokkulepitud ülesandeid.
Õppeprogrammi toimumise järel kogume kohapeal õpetajatelt tagasisidet küsimustikuga tahvelarvutis. Vastused kogume meie andmebaas ning neist lähtuvalt saame vajadusel õppeprogrammidesse sisse viia parandusi.
NB! Kaasa vahetusjalanõud!
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
2 x 45 minutit
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Kevad
Sügis
Talv
Hind:
200€
Lisainfo:
Grupi suurus 12-24 õpilast.
Maksumus:
kuni 12-le õpilasele 2x45 min - 80€;
kuni 24-le õpilasele 2x45 min - 160€.
Vajadusel erikokkulepped toitlustuse osas (nt programmipäeva tellimisel).
Programm ei sobi erivajadustega õpilasele va liikumispuudega õpilane - ratastooliga ligipääs hoovialal ja majas.
Parkimine: keskusel olemas parkla (ka bussid, jalgrattad).
Õppetöö toimub siseruumides. Hoone on II korruseline ja avatud planeeringuga, majas on trepid. Vaata siit .
Läbiviimise koht:
pernova loodusmaja A. H. Tammasaare pst 57
Läbiviimise asukoht:
58.3754925, 24.5313153
Maakond:
Pärnumaa
Keskus:
Otsekontakt:
Programmi läbiviija:
Elisabeth Loorents - Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine BCs (Tallinna Tehnikaülikool), pedagoogika kursus (Tartu Ülikool). Karin Klaus - haridus - Bioloogia ja geograafia MSc (Tartu Ülikool) spetsialiseerumine - mikrobioloogia
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (5 min):
- selgitus töökorraldusest ja ohutusest majas ja planetaariumis;
- selgitus programmi ülesehitusest ja korraldusest, mis algab planetaariumis õhkkonna, ilmaelementide ja kliimavöötmete tutvustamisega. Seejärel suundutakse paarikaupa loodusvööndite õpperajale loodusmajas: körb, lähistroopiline mets, ekvatoriaalne vihmamets, tundra, jäävöönd, parasvöötme okasmets, parasvöötme segamets, parasvöötme rohtla, kõrgusvööndilisus.
Teema arendus (25 min).
Audiovisuaalse (Planetaariumi Digistar 6 fulldome) programmi käigus antakse ülevaade: Päikesest, kui Maa ilma ja kliima kujundajast; Maa õhkkonna, selle kihtide ja nende omaduste selgitus; ilmaelementidega tutvumine reaalajas – õhutemperatuur, õhurõhk, tuul, pilved ja õhuniiskus; ilmaelementide mõõtühikud; ilma iseloomustamine reaalajas; mõisted ilm ja kliima; kliimavöötmete ja loodusvööndite paiknemine maakeral. Planetaariumis loodusvööndite selgitamisel selgub, kus inimtegevuse tõttu on looduslikku vähe säilinud (savannid, vahemereline taimkate) ja kus inimtegevus on kliima töttu minimaalne (jäävöönd).
Õpperaja läbimine (paaristööna ja IPadi abil) (45min).
Loodusmaja loodusvööndite teemalise õpperajal 9 punkti läbimine ja praktiliste ülesannete täitmine.
- Loodusvööndi (ekvatoriaalne vihmamets, savann, kõrb, vahemereline põõsastik ja mets, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra, jäävöönd, kõrgusvööndilisus) teemal on ülesanne kliima, taimestiku või loomastiku kohta, kas planetaariumi programmi, audiogiidi küsimuste, mõistatuste, diagrammide või mõõteriistade (termomeeter, hügromeeter) kasutamise näol. Õpperada läbitakse IPadi abil.Ühes punkis on mitu erinevat küsimust.
- Talveaias audiogiidi küsimused - kus ja milliseid taimi inimene oskab kasutada, kus on liigse kasutamise pärast midagi kaitse alla võetud.
- Kõrgusvööndilisus ülesanne on praktiline töö interaktiivses liivakastis: mäe ehitamine vastavalt loodusvööndile ja kliimatingimustele.
Kokkuvõte ja tagasisidestamine (15 min). Ühine vastuste kontroll ning teema kinnistamiseks arutelu kliima-ja loodusvööndite vaheliste seoste üle, vajadusel lisaselgitused. Vestluse käigus tuukase näiteid inimtegevuse mõjust erinevates loodusvööndites ja nende mõjust looduskeskkonnale (näited):
- Vahemereline loodusvöönd on looduslikuna vähe säilinud, kuna inimesed on seal aktiivselt loodust mõjutanud juba muinasajast alates (vana-Kreeka, Vana-Rooma jne.). See kliimavööde sobib inimesele kõige paremini ja seepärast on üle maailma kõige tihedamalt asustatud alad.
- Savannid, kus intensiivistuv taime-ja loomakasvatus on viinud savannivööndi vähenemisele ja ala kõrbestumisele. Endised rändkarjakasvatajad nomaadid muutuvad paikseks ja mõjutavad seeläbi savanniloodust järjest rohkem.
- Ekvatoriaalne vihmamets on inimesele liiga niiske ja kuum ning asustus on seal hõre. Aga õlipalmide kasvatamine on ka seal kujunenud suureks probleemiks vihmametsade hävimisele.
- Jäävöönd inimesele elamiseks ei sobi, kuid kliimasoojenemise kaudu on inimmõju sealgi hoomatav, samuti kõrgusvööndilisuses väheneb lumiste tippude pindala. jne.
Kaasasolev õpetaja saab soovi korral kõikide õpilas-paaride vastused küsimuste kaupa, et koolis vajadusel teemat täpsustada ja ülekorrata.