Õppematerjalid

Selgunud on 2020. aasta tegijad looduses! Kas teadsid, et aasta loomaks valiti nahkhiir, linnuks tuttpütt ja orhideeks soo-neiuvaip? Vaata aasta tegijaid tutvustavalt infolehelt  järele, kes või mis on aga 2020. aasta liblikas, puu, seen, sammal, muld ja kala.

Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllu- majandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), vähemal määral Sakala kõrgus- tiku ümbruses (Viljandi, Abja, Tõrva)

Lehola Keskkonnahariduskeskusest ja Pirita-Kose keskkonnahariduse õpitoast on võimalik laenutada keskkonnateemalisi õppematerjale. Laenutamine on Tallinna lasteaedadele ja koolidele tasuta.  https://elaenutus.leholakhk.edu.ee/

Kas teadsid, et aasta loomaks valiti kobras, linnuks öösorr ja orhideeks lehitu pisikäpp? Vaata aasta tegijaid tutvustavalt infolehelt järele, kes või mis on aga 2019. aasta liblikas, puu, seen, sammal ja muld.

Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligikaudu 14

Õppematerjalid on koostatud õppeprogrammi “Muld ja pinnakate” läbiviimiseks TTÜ Särghaua õppekeskuses. Õppeprogramm annab võimaluse läbi praktilise tegevuse uurida mulda kui olulist elukeskkonda ning saada teadmisi mulla tekkest ja koostisest.

Õppeprogrammid

Mullaprogrammis tutvutakse mulla koostise, horisontide, ehituse ja elustikuga. Kasutatakse mullaprofiili kirjeldamiseks mullapuuri, segatakse „retsepti“ alusel kokku eri liiki muldi, otsitakse elu mulla erinevatest kihtidest ja määratakse ning kirjeldatakse leitud mullas elavaid selgrootuid.

Õppepäeval keskendutakse peamiselt looduse vahetule kogemisele. Õpilane saab Tallinna botaanikaaia territooriumil mullakaeve juures ülevaate mulla olulisusest, horisontidest (huumus-, väljauhte- ja sisseuhtehorisont, lähtekivim) ja enamlevinud mullatüüpidest.

Õppepäeval keskendutakse peamiselt looduse vahetule kogemisele. Õpilane teeb Tallinna botaanikaaia ilmajaamas ning tiigis lihtsamaid mõõtmisi, püüab välja ja määrab veekogus elavaid taimi ja loomi. Mullakaeve juures saab õpilane ülevaate mullahorisontidest ja erinevatest mullatüüpidest.

Õppepäeval keskendutakse peamiselt praktilisele tegevusele (tavalisemate toataimede tundmine, hooldamine, väikse taime istutamine) ning looduse vahetule kogemisele (mäng piltkaartidega kasvuhoonetes toataimede vaatlemiseks ja võrdlemiseks).