"Elukeskkonna võlud ja võimalused" on keelekümbluse õpituba õpilastele, kelle emakeeleks ei ole eesti keel. Mitmete tegevuste käigus õpib õpilane loomulikult ja stressivabalt eesti keelt, teemakohaste oskussõnade valdamist ning loome seoseid mulla, õhu, vee ja maapealsete elukeskkondade vahel. Õpituba on eriliselt tegevusrohkeks kujundatud mõeldes lastele, kelle emakeeleks ei ole eesti keel ning kellega õpime katsetamise käigus ka eesti keelt (lõimitud aine- ja keeleõppe meetodil).
Õpitoas tutvume õhu, mulla, vee ja maapealse keskkonnaga, kus inimesed ja loomad on kohanenud elama. Õpitoa jooksul teevad õpilased väikestes gruppides mitmeid katseid. Me loome sinise vihmapilve topsi sisse, katsetame, kuidas imavad vett liiv, must muld ja savimuld ning mõõdame teaduslikult ära selle vee koguse. Tuletame meelde, et ka mullas on nii õhku kui ka vett. Lisaks, tutvume praktiliselt veega, maitseme soolast joogivett ning võrdleme selle soolsust Läänemere soolsusega.
Õpituba on loodud koostöös Eesti Loodusmuuseumiga, kel on keelekümbluse jätkutund loomade kohastumistest eri elukeskkondades.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
- Õpitulemused
- Loodusõpetus, II kooliaste (Riiklik õppekava, loodusõpetus, II kooliaste, üldised loodusteaduslikud teadmised) - tutvub inimese ja loomade elukeskkondadega ja mõistab organismide kohastumist õhus, vees või mullas (pinnases)
- Eesti keel, II kooliaste (Riiklik õppekava, eesti keel, II kooliaste, teksti vastuvõtt – 6. klassi lõpetaja õpitulemused) - mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste ja kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid (teemakohaseid oskussõnu)
- Eesti keel, II kooliaste (Riiklik õppekava, eesti keel, II kooliaste, suuline ja kirjalik suhtlus – 6. klassi lõpetaja õpitulemused) – esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid (ehk saab aru eesti keeles toimuva programmi sisust ja töötab kaasa)
- Programm toetab enim järgnevaid pädevusi:
- Matemaatika- loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
- Suhtluspädevus
- Sotsiaalne ja kodanikupädevus
- Keskkonnahariduslik õpituba toetab põhikooli riikliku õppekava 5. klassi ja 6. klassi loodusõpetuse alljärgnevaid teemasid:
- Muld. Mulla koostis. Mulla tekkimine. Vee liikumine mullas. Muld elukeskkonnana. Mullaorganismid. Organismide elu mullas suvel ja talvel. Inimtegevuse mõju mullale.
- Õhk. Õhk elukeskkonnana. Organismide kohastumine õhkkeskkonnaga.
- Vesi. Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vee ringkäik looduses. Põhjavesi. Vesi elukeskkonnana. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees.
4. Õppeainete lõiming:
Lõimitud on loodusõpetuse ja eesti keele õppimine LAK-meetodi abil, õpilased teevad rohkelt katseid ja tegevusi, otseselt ei rõhutata keeleõpet, et stressi vähendada. Tegevuse käigus õpivad nad uut sõnavara, saavad julgust end eesti keeles väljendamisel.
Õpitulemused:
• tutvub inimese ja loomade elukeskkondadega ja mõistab organismide kohastumist õhus, vees või mullas (pinnases)
• õpib valdama teemakohaseid oskussõnu
• saab aru eesti keeles toimuva programmi sisust
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK) meetod, arutelu, eesmärgistamine, praktilised/kriitilist mõtlemist nõudvad uurimisülesanded.
Töövahendid on kasutusel rühmatööks ja meeskonnatöö edendamiseks. Põlled ja muud isikukaitsevahendid on individuaalsed. Rühmades on 2-4 õpilast.
Juhis õpetajale:
Programm sobib 5. klassile vee ja Läänemere elukeskkonna teemade õppimiseks ja 6. klassile mulla, õhu elukeskkonna teemade õppimiseks või kordavalt õpitu kinnistamiseks. Programm ei vaja eraldi ettevalmistust.
Ootame õpetajat osalema kogu programmi vältel ning toetama juhendajat ja õpilasi. Kindlasti palume eelnevalt teavitada õpilaste erivajadustest. Pärast programmi toimumist palume õpetajal täita tagasiside küsimustik (veebis). Pärast programmi lõppu on võimalik õpilastel iseseisvalt jätkata keskuse eksponaatidega tutvumist.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Hinnad kehtivad kooligrupile alates 10 inimesest.
Hinna kooligrupile leiate Energia avastuskeskuse kodulehelt:
https://www.energiakeskus.ee/tegevused-post/elukeskkonna-volud-ja-voimalused/
Energiakeskuses on võimalik kasutada lifti ja invatõstukit, mis tagavad erivajadustega külastajale ligipääsu igale korrusele ja ruumi. Söögipausiks oma toiduga on võimalik kasutada avastuskeskuse puhkeala, kus on lauad ja toolid. Grupi suurus on paindlik.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.447802, 24.7472153
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
620 9020, 5331 7307
Programmi läbiviija:
Mari Urb, Energia avastuskeskuse pedagoog, PhD Neuroteadused, Tartu Ülikool, 2020.
Mari on läbinud Tartu Ülikooli pedagoogika täiendõppeprogrammi ja LAK-õppe põhimõtted muukeelse inimese õpetamiseks (Eesti Muuseumiühing ja Avatud Kool).
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programm on jagatud kolme ossa:
- Sissejuhatus (10 min).
Programmi sissejuhatavas osas muuseumiõpetaja tutvustab saali, et tekitada turvalisuse tunnet, seejärel toimub lühike tutvumismäng, kus kõik õpilased saavad pusle tükid kätte. Ühel õpilasel on keskkonna lühikirjeldus ja teisel on objekti pilt ja nimi.
- Lapsed valivad vastavalt oma pusle tükile, millisesse keskkonda see objekt sobib ja istuvad vastavasse rühma. Rühmad koonduvad keskkonna teemalisele vaibale.
- Merelaine - veekeskkond,
- kõrb – pinnas ehk „mullakeskkond”,
- mets ja lilled – maapealne keskkond
- pilved - õhukeskkond.
Moodustatakse 4 rühma.
Õpilastel palutakse koostöös otsustada oma tiimi nimi vastavalt teemale.
- Põhiosa #1 (20 min).
Lapsed valisid vastavalt oma pusle tükile, millisesse keskkonda see objekt sobib ja istuvad vastavasse rühma.
Seejärel suunab läbiviija iga rühma oma katse laua juurde. Iga katse jaoks on vastava teema kirjalik juhend ja paar kontrollküsimust katse järelduste kohta. Tekst on eesti keeles A1 tasemel või B1 tasemel. Katse lühikirjeldus ja eesmärk:
Pinnase katse – Võrdleme musta mulda, liiva, savi vee imavust ja seda, kuidas eri mullatüübid vett läbi lasevad. Õpilased vastavad kirjalikul töölehel: Milline mullatüüp imab kõige rohkem vett?
Õhu katse – Kuidas teha vihmapilve purgis? Proovime teha ja õpilased otsustavad koostöös, kas neil tuli kiudpilv, rünkpilv või kihtpilv.
Vee katse – proovi 4 erinevat mullita vett (mineraalvett), kus on erinev kogus soolasid. Leida, milline vesi on kõige soolasem. Kas mu katses proovitud joogivesi on soolasem kui Läänemeri?
Maapealse taimestiku katse – Lõhnapurkidel lõhna nime ei ole. Nuusutame mitmeid lõhnapurke, kus on männi, piparmündi, kaneeli, tõrva, kohvi etc lõhnad ja püüame arvata, mille lõhn on purgis.
Läbiviija selgitab jooksvalt iga katse teostust õpilastele. Õpilased küsivad läbiviijalt vajadusel küsimusi eesti keeles ja teevad katse tiimitööna õigesti väikeses grupis, toetudes kaaslaste eesti keele oskusele. Noored suhtuvad lugupidavalt eestikeelsesse juhendisse ja eestlasest läbiviijasse, küsides küsimusi eesti keeles või proovides end väljendada eesti keeles, vajadusel sõbra toetusega, õpilane ei kasuta teisi keeli õpitoa läbiviijaga suhtlemisel. Õpitoa läbiviia suhtleb õpilastega ainult eesti keeles, järgides põhimõtet ”üks inimene, üks keel”.
Kogunemine ja arutelu (kokku 10 min).
Katse lõpus täidavad õpilased oma grupis töölehe, milles küsitakse katse tulemusi ja järeldusi. Juhendil on kirjas ka uus info vee, pinnase, õhu ning taimede ja puude lõhnade kohta.
Kokkuvõttes iga laps paneb silmad kinni ja õpitoa läbiviija valib 2-3 last (erinevatest tiimidest), kes vastavad, mis teemast meelde jäi (eesti keeles).