Õppeprogrammid
Soode all on umbes viiendik Eesti pindalast. Lahemaa metsade rüpes asuvas Viru rabas selgitame, mis on soo ja mis on raba, nende tähtsust puhta vee säilitamisel, aga ka lindudest-loomadest, kellele just sellised alad on meele järgi.
Järva maakonna läänepiirile jääb Kakerdaja raba, mis on Kõrvemaa suuremaid rabasid. Raba on hästi laukarikas ja huvitava taimekooslusega. Mööda laudteed rabajärveni matkates saame nautida kauneid rabavaateid.
Õppepäeva jooksul saadakse teoreetilisi teadmisi soode arengust, rabast ja selle elustikust ning praktilisi kogemusi laboris ja rabas liikumisel.
Õppeprogrammi põhiteemaks on raba elukeskkonnana ja kõrvalteemaks mets. Kõnnu järve matkarajal tutvuvad õpilased 3 erineva metsatüübiga - salumets, kõdusoo mets (kuusik), rabamännik. Peale rabamännikut jõutakse rabajärve ja puisrabani.
Õppeprogrammi peateema on soo kui elukeskkond, mis on soo ja kuidas areneb, vaatleme taimi ja erinevaid pinnavorme ning uurime soode kasutust.
Õppeprogrammis on tähelepanu soole kui elukeskkonnale tervikuna, kuid eriliselt pöörame tähelepanu soode kasutusele, tähtsusele ja kaitsele ning selle muutumisele ajas.
Õpperetkel tutvume soo tüüpidega. Õpime raba läbimist räätsadega, õpime tundma rabaelustikku. Liigume loomaradadel, tutvume loomade tegevusjälgedega, tutvume soo võimalike ohtude ja hüvedega.
Õppematerjalid
Eesti loodus on väga rikas mitmesuguste märgalade poolest. Mida märgalade all mõeldakse ja kuidas on meie märgalad väärtuslikud ka rahvusvaheliselt, saate teada alljärgnevas ettekandes ja lisafailis. Koostatud materjal on mõeldud kasutamiseks loodusainete tundides põhikooli II astmes.
Eestis kui ütleme märgalad, mõtleme sood ja rabad. Ramsari konvensioonis on märgalade mõiste palju laiem, haarates ka näiteks liigniisked metsad ja niidud, rannaniidud, siseveekogud, rannikujärved ja roostikud.
Siit leiab õpetaja või juhendaja igaks aastaajaks temaatilisi töölehti, mille abil rabades läbiviidav õuesõpe atraktiivsemaks muuta.