Õppeprogrammid
Õpilased kuulavad keskuse lindude hääli ja võrdlevad neid: suure aara madal kisa ja viirpapagoi kõrge siristamine. Juhendaja laseb õpilastel teha oma häälega madala ja kõrge heli ning käega kõril tunda, et kõrgem heli tähendab kiiremat võnkumist.
Juhendaja toob õpilaste juurde Aafrika halli ja räägib temaga — lind vastab ja kõik kuulevad seda ise. Juhendaja selgitab, et lind ei õpi sõnu koolis, vaid jäljendab seda, mida ta ümbert kuuleb, ja et tal ei ole suus huuli ega hambaid.
Juhendaja tuletab meelde, et valge valgus on eri värvi valguste segu ja et ese paistab selles värvis, mille valguse ta tagasi peegeldab.
Poolkaares liiguvad käest kätte viis eri värvi sulge ja iga õpilane ütleb ühe tähelepaneku. Juhendaja küsib oletust: kas värv on kõigis nendes sulgedes olemas nii nagu värv on pliiatsis? Seejärel teeb klass kolmes reas katse — igaüks hoiab sinist ja kollast sulge valguse poole.
Programm algab teema ja mõõtevahendite tutvustamisega, seejärel moodustatakse grupid ja hakatakse tegelema ilmaelementide mõõtmisega. Programmi jooksul kasutatakse erinevaid mõõteriistu (termomeeter, anemomeeter, baromeeter, psühromeeter).
Põnevas ja harivas muuseumitunnis avastatakse maailma, mida palja silmaga näha ei ole! Õpitakse tundma mikroorganisme ning uuritakse, millist rolli need meie kehas ja keskkonnas mängivad.
Õpilased saavad praktiliste uuringute abil teada, missugused on tervislikud tingimused siseruumi õhu süsihappegaasi ja niiskuse sisalduse ning temperatuuri ja valgustingimuste näitajate põhjal.