Õpilased saavad praktiliste uuringute abil teada, missugused on tervislikud tingimused siseruumi õhu süsihappegaasi ja niiskuse sisalduse ning temperatuuri ja valgustingimuste näitajate põhjal. Omandavad instrumentide kasutamise ja graafikute koostamise ning analüüsimise oskuse. Oskavad väärtustada tervislikku keskkonda ja teavad, kuidas saab seda mõjutada.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1. Loodusõpetus
III kooliaste
7. klassi lõpetaja:
1) sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused (sh digitaalselt);
17) seostab vee olekute muutused sademete tekkega (vihm, lumi, kaste, udu, härmatis);
Õpitulemused:
Oskab:
- analüüsida graafiliselt esitatud infot;
- kavandada ja korraldada ohutult katseid füüsikaliste nähtuste ja kehade omaduste uurimiseks, analüüsida katsetulemusi ning teha põhjendatud järeldusi;
- sõnastada uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida);
- plaanida ja korraldada koos kaaslastega katseid, koguda andmeid, vormistada tulemused tabelite ja joonistena; teha andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitada tulemused (sh digitaalselt).
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: katse, rühmatöö, arutelu.
Vahendid: hügromeeter;
igale rühmale termomeetrid, svammitükid, luksmeetrid, tööjuhendid, näitmaterjalid ja protokollilehed, kirjutusalus, kirjutamisvahendid.
Juhis õpetajale:
- Palume informeerida juhendajat grupi eripäradest ja erivajadustest programmi kokkuleppimisel.
- Programmi vältel palume õpetajal aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt õpituga ja toetada klassis koostöise õhkkonna hoidmist.
- Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Toimub Tartu loodusmaja õppeklassis, kuid on tellitav ka haridusasutusse (sellisel juhul lisandub programmi hinnale juhendaja transpordikulu edasi-tagasi sõiduks).
- Kui programm tellida haridusasutusse, vajatakse programmi läbiviimiseks ruumi, kus on olemas esitlustehnika ja võimalus laudu/toole ümber paigutada. V ülesandes tuleb õpilastel mõõta valgustingimusi erinevates ruumides.
- Programm on kohaldatav ka erivajadusega õppijale (nt. ratastooliga liikujale jt), kuid selleks palume teha eelnevad kokkulepped.
- Erisoovidest palume teada anda programmi broneerimisel.
- Tartu loodusmajas palume kanda vahetusjalatseid.
- Programmis osalemiseks ei ole õpilastel vaja töövahendeid kaasa võtta.
Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 527 4180, https://www.tartuloodusmaja.ee/oppeprogrammid/
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.37436940436, 26.726775169373
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
736 6120
Programmi läbiviija:
Viivi Järve - TÜ füüsika-keemiateaduskond - põhikooli loodusteaduste ja tervisõpetuse õpetaja diplom (2005); TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond - haridusteaduste magister (2013); füüsikaõpetaja erinevates koolides alates 2005. aastast, Tartu loodusmaja õppeprogrammide juhendaja alates 2025. aastast.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õppeprogrammi käik ja ajakava (pikk kirjeldus):
1. Sissejuhatus (15 min)
• Juhendaja tutvustab ennast, programmi eesmärki ja õppetöö käiku. Lepitakse kokku reeglid, millega on vaja programmil arvestada. Õpilased jagatakse 2-4-liikmelistesse rühmadesse.
• Arutelu teemal “missugust õhku me vajame?” - kui hästi õpilased end hetkel ruumis tunnevad ja kuidas iseloomustaksid nad ruumi kliimat ja tingimusi, milles on hea õppida.
2. Töö käik
I osa: “süsihappegaasi detektiivid” (10 min)
Graafikute lugemine ja analüüsimine töölehel:
• Graafikul 1 on selgelt näha, et kogu kooli ventilatsiooniseade töötab terve reedese päeva väiksema võimsusega.
Graafikul 2 on kõige madalam CO2 tase läbivalt kolmapäeval. Mõlemale küsimusele vastamisel on õpilastel vaja õppida hindama graafikualust pindala terve päeva jooksul.
• Graafikute 3 ja 4 puhul on oluline õpilastel tähele panna tõrget, mis toimub ventilatsiooniseadme töös kolmapäeval ja tekitab ka algklasside ruumis keerulise olukorra!
• Kõrge CO2 taseme mõju ruumis viivijatele võivad õpilased hinnata oma kogemuse põhjal, kuid nad võivad töö käigus ka sellel teemal oma telefonidest lisainfot otsida.
II osa: miks on toaõhk talviti nii kuiv? (10 min)
Tabel 1. Juhendaja selgitab õpilastele küllastunud õhuniiskuse tabelit. Õhk mahutab erinevatel temperatuuridel erineva hulga õhuniiskust. Heaks näiteks on udu tekkimine suveõhtutel (kui õhutemperatuur järsult langeb) ning sellest tulenevalt ka kaste tekkimine murule.
III osa: õhuniiskuse määramise praktikum (15 min)
Katses kasutatakse niisket svammitükki ja digitaalset termomeetrit. Kasutatakse ka õhu küllatumise tabelit.
Ruumis on olemas õhuniiskuse mõõtja katsetulemuste võrlemiseks.
IV osa: “õhuniiskuse detektiivid” (10 min) - õhuniiskuse teema lisaülesanne 9. klassile soovi korral lahendamiseks või koolis lahendamiseks järeltegevusena. (Lisaülesanne õhuniiskuse teema põhjalikumaks mõistmiseks).
Ülesande mõte on näidata, et ruumi toodud õhus kahaneb soojendamisel suhtelise õhuniiskuse tase, kuid absoluutne niiskustase jääb samaks. Ülesande lõpus saab õpilastega arutleda, mida tuleks olukorra parandamiseks teha (lisaniisutus).
V osa: ruumi valgustingimuste praktikum (20 min)
Õpilastele jagatakse luksmeetrid ja nad lähevad maja peale valgust mõõtma. Oluline on, et ruumis, kus nad valgustatust mõõdavad, oleks lambid sisse lülitatud. Täidavad protokolli.
3. Kokkuvõte (10 min)
Iga rühm jagab teistega viimase ülesande tulemusi ning vastab neljale küsimusele: mis oli huvitav, mis igav, mis raske, mida uut saadi teada?