Õppeprogramm uurib, kust papagoi oma sõnad saab ja mida ta kogu päeva kuuleb. Õpilased kuulevad päris rääkivat lindu, saavad teada, et lind jäljendab seda, mida ta ümbert kuuleb, ja teevad ühe lihtsa katse, mis näitab, et nende enda hääl muudab kohe terve toa häält. Lõpuks jõuab programm selleni, et vaikus on linnu jaoks sama vajalik kui toit. Peamised meetodid on kuulamine ja vaatlus, oletuse ja katse tegemine, arutlev vestlus ning vahetu kontakt loomadega.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus, I kooliaste (põhikooli riiklik õppekava, lisa 4, p 2.1.3 Õpitulemused) — 3. klassi lõpetaja:
- 3) teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste ning kehade käitumise kohta, teeb oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel katseid ning katsete põhjal lihtsaid järeldusi; seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;
- 7) saab aru, et teadlased esitavad küsimusi ning teevad neile vastamiseks vaatlusi ja katseid, teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri;
- 21) arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;
- 22) tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus; eesti keel; muusikaõpetus.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine, seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng"
Programm näitab lapsele, et ka hääl on osa keskkonnast: see, kui valjusti me räägime, muudab kohe selle koha, kus loom elab. Laps saab kogemuse, kus tema enda käitumine muudab midagi nähtavalt ja kohe — tema vaikimine teeb terve toa vaiksemaks. Sealt tekib arusaam, et looma heaolu ei sõltu ainult toidust ja puhtusest, vaid ka sellest, millise keskkonna inimene talle teeb, ning et sama hoolivus kaitseb ka inimest ennast.
Õpitulemused:
1. teab, et papagoi ei mõtle sõnu ise välja, vaid jäljendab helisid, mida ta oma ümbruses kuuleb;
2. oskab juhendaja juhendamisel teha lihtsa katse — jääda koos teistega vait — ja öelda, mis ruumis seejärel juhtus;
3. mõistab, et sama katse kordamine ja sama tulemus teevad järelduse usaldusväärseks, ning oskab nimetada, mis katses muutus;
4. väärtustab looma vajadust vaikuse järele ja oskab nimetada, mida ta ise saab teha, et loomale oleks hea olla ja et ta hoiaks ka oma kõrvu.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: kuulamine ja vaatlus; oletuse esitamine ja kontrollimine; praktiline katse; katse kordamine; vahetu kontakt loomadega; arutlev vestlus; paarisarutelu; suuline tagasisidestamine.
Vahendid (kõik on kogu klassile ühised; individuaalseid vahendeid ei kasutata):
- keskuse linnud, merisead ja terraariumite asukad
- seemnesegu ja värske toit loomade toitmiseks
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt)
- kätehügieeni vahendid
Plakateid, kaarte, töölehti ega helitehnikat ei kasutata — programm tugineb sellele, mida ruumis päriselt kuulda on.
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- rääkige klassis läbi, et keskuses ei karjuta ja et vaikus on osa programmist
- küsige, kes on kuulnud rääkivat lindu ja mida ta arvab, kuidas lind rääkima õpib
- tutvustage ohutusreegleid (keskus saadab need e-kirjaga)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest, helitundlikkusest ja võimalikust loomahirmust
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- istuge õpilaste seas ja toetage reeglite järgimist
- vaikuse katse ajal olge ise samuti täiesti vait — üks rääkiv täiskasvanu rikub katse ära
- julgustage vaiksemaid õpilasi oma tähelepanekut välja ütlema
- ärge sundige kedagi loomadega kontakti
- aidake vabas osas õpilastel loomade juures laiali jaguneda
Pärast programmi:
- soovitatav jätkuülesanne: kuulake klassis üks minut täiesti vaikselt ja kirjutage üles kõik helid, mida kuulsite; võrrelge, kes kuulis kõige rohkem
- teine jätkuülesanne: arutage, millised helid koolimajas on valjud ja mida saaks nende vähendamiseks teha
- andke keskusele lühike tagasiside
- programmi järel saadame teile e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks klassis
Eelnev kooskõlastamine keskusega. Enne külastust lepitakse e-kirja või telefoni teel kokku: broneeringu kinnitus kuupäeva ja kellaajaga, grupi täpne suurus ja õpilaste vanus, saatjate arv, erivajadused, allergiad ja helitundlikkus, saabumisaeg ja liikumine kohale, ohutus- ja käitumisreeglite edastamine õpetajale enne külastust ning arve andmed ja maksja. Programmi hind on 10 € osaleja kohta ja arve esitatakse kohal käinud osalejate arvu järgi. Pärast programmi vahetatakse tagasisidet.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Kaasa võtta: eraldi midagi kaasa võtta ei ole vaja; linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides. Helitundlikul õpilasel soovitame kaasa võtta kõrvaklapid.
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Koolid saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga 12 suures avatud kastis piki seina liivariiulite all. Kuna linnud ja loomad on jaotunud kogu ruumi peale, jagub 30 õpilasele tegevust korraga mitmes punktis. Juhendaja toob linnud õpilaste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Suur aara suudab häälitseda väga valjult, seepärast on programmi esimene reegel, et häält ei tõsteta — see hoiab nii lindude kui ka õpilaste kõrvu. Helitundlikule õpilasele pakume kõrvaklappe. Ohutus- ja käitumisreeglid lepitakse õpilastega kokku programmi alguses. Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult juhendaja juhendamisel. Järsud liigutused ja vali hääl on välditud. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega õpilane saab osaleda kõigis tegevustes, sest juhendaja toob linnu tema juurde. Nägemispuudega õpilasele on see programm eriti sobiv, sest kandev osa on kuulamine. Kuulmispuudega õpilasele kirjeldab juhendaja toimuva suuliselt ja õpetaja vahendusel ning vaikuse katse tulemuse ütleb talle pinginaaber. Helitundlikule õpilasele soovitame kõrvaklappe ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 õpilast koos juhendajatega
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.334566075747, 26.7162916
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5127938
Programmi läbiviija:
Programme viivad läbi Oleg ja Uljana Jegelski, kas koos või vaheldumisi.
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, juhendaja on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi.
6 min · Tervitus, reeglid, tänane küsimus ja esmased arvamused Juhendaja tutvustab end ja lepib õpilastega kõigepealt kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult juhendaja märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Eraldi lepitakse kokku selle programmi oma reegel: me ei karju ega tõsta häält, sest sellest hakkavad linnud valjemini häälitsema. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult. Alles seejärel esitab juhendaja tänase küsimuse: kust papagoi oma sõnad saab — kas keegi õpetas talle rääkimist? Küsimuse järel on 2 minutit arvamuste avaldamiseks; juhendaja kordab kaks-kolm erinevat pakkumist valjusti ja ütleb, et programmi lõpus tullakse nende juurde tagasi.
8 min · Kohtumine 1: lind, kes räägib Juhendaja toob Aafrika halli oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees, nii et igaüks näeb lindu lähedalt. Juhendaja räägib linnuga nii, nagu ta seda iga päev teeb, ja lind vastab — õpilased kuulevad päris papagoi kõnet oma kõrvaga. Juhendaja ütleb välja ka selle, et lind vastab kõige paremini talle, keda ta iga päev kuuleb, ja et võõra inimese peale ta tavaliselt ei räägi. Keskuses on kokku kaheksa lindu, kes räägivad: kolm Aafrika halli, kolm aarat, üks kakaduu ja üks kullpapagoi. Arutame: kellelt see lind need sõnad õppis? Miks ta vastab just juhendajale?
8 min · Kuidas lind sõnu teeb Juhendaja selgitab poolkaare ees kaht asja. Esiteks: lind ei mõtle sõnu ise välja, vaid jäljendab seda, mida ta ümbert kuuleb — nii nagu laps õpib kõnelema neid sõnu, mida kodus räägitakse. Teiseks: lind ei tee häält nii nagu inimene. Tal ei ole huuli ega hambaid ja ta ei liiguta rääkides suud — hääl tekib sügaval kurgus. Seepärast kõlab papagoi hääl täpselt nagu see inimene, keda ta kuulis. Õpilased proovivad ise järele öelda ühe sõna nii, nagu lind seda ütles. Arutame: kui lind jäljendab seda, mida ta kuuleb, siis mida ta teie kodus kuuleks?
10 min · Vaikuse katse Juhendaja ütleb, mida katsutakse teada saada: kas meie hääl muudab seda, kui valjud linnud on. Kõigepealt räägivad kõik tavalisel häälel paar lauset oma naabriga ja kuulavad, milline tuba sel ajal on. Juhendaja annab siis märgi ja kõik jäävad korraga täiesti vait — ka juhendaja. Õpilased kuulavad, mis ruumis juhtub: mõne hetke pärast jäävad ka linnud vaiksemaks. Katset tehakse kaks korda, et näha, kas sama asi kordub. Juhendaja ütleb, et just nii teevad teadlasedki: kui katse korrata ja tulemus on sama, võib tulemust uskuda. Lõpuks nimetab juhendaja, mis katses muutus — meie oma hääl — ja seletab, miks see nii on: papagoi elab parves ja vastab sellele, mida parv teeb. Kui parv on vali, tõstab ka tema häält. Arutame: kumb on linnu jaoks kergem — vali tuba või vaikne tuba? Kust te seda teate?
7 min · Kohtumine 2: kes veel jäljendab Juhendaja toob teise linnu ja näitab, et jäljendamine ei piirdu sõnadega: enamik keskuse rääkivatest lindudest matkib ka muid helisid, mida nad majas kuulevad. Juhendaja räägib, milliseid helisid tema linnud on ära õppinud, ja õpilased arvavad enne, millise heli see lind teeb. Arutame: miks lind õpib ära just need helid, mida ta tihti kuuleb?
6 min · Mida lind kuuleb terve päeva Juhendaja selgitab, et lind on selles toas kogu aeg — tema jaoks ei ole vali hääl üks hetk, vaid terve päev. Suur aara suudab karjuda nii valjult, et inimesel hakkab kõrvus ebamugav. Seepärast on keskuses reegel, et me ei karju. Juhendaja seob kokku: looma eest hoolitsemine ei ole ainult toit ja vesi, vaid ka see, millise hääle me talle teeme. Ja sama reegel kaitseb ka meie endi kõrvu. Arutame: mida saab igaüks teie klassist teha, et linnul oleks siin hea olla?
9 min · Vaba osa: loomade toitmine Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Merisead elavad 12 suures avatud kastis piki tervet seina, nii et korraga mahub iga kasti juurde 1–6 õpilast toitma ja paitama — ruumi jagub kogu klassile ühekorraga ja järjekorda ootama ei pea keegi. Linnud istuvad seinaäärsetel okstel ja lendavad kogu toas, seega on toitmiskohti terves ruumis. Juhendaja liigub õpilaste seas ja juhendab toitmist, soovijad saavad linnu käe peale. Juhendaja näitab ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Samal ajal saab pilte teha. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.
6 min · Kokkuvõte Õpilased arutavad paarides 1 minuti, kust papagoi oma sõnad saab ja mis juhtus siis, kui kõik vait jäid. Seejärel ütlevad viis-kuus soovijat oma vastuse valjusti ja juhendaja seob need kokku tänase küsimusega ning programmi alguses pakutud arvamustega. Lõpuks pestakse käed ja juhendaja selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda. Ülejäänud õpilased annavad tagasiside õpetaja kaudu klassis.