Õppeprogrammid
Õpilased näevad, mis saab papagoi nokas tühjast papptorust, ning otsustavad, millised materjalid on linnule ohutud ja millised tuleb sortida. Keskuse päris andmete põhjal arvutavad nad, kui palju jäätmeid siin aastas tekib, ja pakuvad, kuidas seda vähendada.
Õpilased selgitavad kliimadiagrammide abil välja, kust keskuse papagoid pärit on ja miks nad Eesti looduses hakkama ei saaks.
Õpilased kohtuvad papagoidega, kelle looduskaitseline staatus on väga erinev, ja saavad teada, miks kodus tavaline lemmiklind võib looduses olla ohustatud liik. Programm tutvustab CITES-i konventsiooni ja lõpeb dilemmaga lemmiklooma soetamisest.
Õpilased ehitavad elusaid papagoisid vaadeldes suuliselt troopika metsa toiduvõrgu, leiavad selles tootjad, tarbijad ja lagundajad ning võrdlevad seda Eesti metsa kooslusega. Lõpuks saavad kõik loomi ise toita.
Õpilased uurivad papagoide nokka, jalgu ja sulgi lähivaates ning seostavad linnu ehituse tema toidu ja liikumisega. Kümne nümfkakaduu seast otsivad nad ühe liigi lindude vahelisi erinevusi. Lõpuks saavad kõik loomi ise toita.
Lapsed kohtuvad vabalt lendavate papagoidega ja saavad loomi ise toita. Nad uurivad, mida lind iga päev elamiseks vajab, arutlevad, miks papagoi ei saaks Eesti metsas hakkama, ja leiavad, mida igaüks saab teha kodukoha lindude heaks.