müra

Õpilased kavandavad rühmades, kuidas linnuruumi mürataset mõõta: kus mõõtjad seisavad, mitu mõõtmist tehakse ja mida omavahel võrreldakse. Seejärel mõõdavad nad nutitelefonidega kaks olukorda. Esmalt räägivad kõik tavalisel häälel ja mõõtjad kirjutavad näidud üles.

Õpilased kuulavad keskuse lindude hääli ja võrdlevad neid: suure aara madal kisa ja viirpapagoi kõrge siristamine. Juhendaja laseb õpilastel teha oma häälega madala ja kõrge heli ning käega kõril tunda, et kõrgem heli tähendab kiiremat võnkumist.

Töötoas uurivad õpilased, mis on heli, kuidas see tekib ning millal võib helist saada müra. Ühise arutelu käigus käsitletakse müra mõju inimesele, loomadele ja ümbritsevale keskkonnale ning otsitakse võimalusi mürasaaste vähendamiseks.

Aristotelese helide õpituba on liikumist ja avastamist ühendav õppeprogramm, mis toetab õppekava eesmärke 8. klassi füüsika teemal „Võnkumine ja lained“.

Kolmandale kooliastmele suunatud haridusprogrammis uurime heli kui füüsikalist nähtust aga samuti heli ja keskkonna seoseid. 

Õpilased uurivad autonäitusel sõidukite tehnilisi andmeid ning arutlevad transpordi keskkonnamõju, süsiniku jalajälje, teeäärse prügi ja mürasaaste üle.

Õppeprogrammis uurivad õpilased, mis on meeleelundid ja millist teavet saavad inimesed ja loomad kuulmise abil loodusest. Võrreldakse inimese ja loomade kuulmist ning arutletakse, mis juhtub, kui kuulmine halveneb. Kinnisilmi kuulatakse ümbruse helisid ja arutletakse, miks linnud laulavad.

Säästvat arengut toetava hariduse põhimõtteid järgivana ei paku valikumäng valmis fakte ja tõdesid, pigem kutsutakse õpilasi arutlema oluliste keskkonnateemade üle.