Õppeprogramm käsitleb müra mõõdetava suurusena ja kuulmist kohastumusena. Õpilased kavandavad mõõtmise, mõõdavad nutitelefonidega keskuse linnuruumi mürataset kahes olukorras — tavalise jutu ajal ja täieliku vaikuse ajal —, võrdlevad tulemusi ja tõlgendavad neid võnkumise, sageduse ja detsibelliskaala kaudu. Teises pooles toob juhendaja õpilaste juurde linnud ja programm vaatab sama nähtust bioloogiliselt: miks vihmametsa lind ongi valju häälega, kuidas kuulmine on eri loomadel elupaigaga kohandunud ja mida tähendab meeleelundeid säästev eluviis. Peamised meetodid on hüpoteesi esitamine, mõõtmise kavandamine ja läbiviimine, andmete võrdlemine, rühmatöö, arutlev vestlus ja vahetu kontakt loomadega.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Füüsika, III kooliaste, Mehaanika (põhikooli riiklik õppekava, lisa 4, p 2.3.3 Õpitulemused):
- 15) seostab võnkumist heli tekkimise ja helilainete levimisega;
- 16) kavandab ja korraldab katsed müra tugevuse mõõtmiseks ning muusikariistade heli kõrguse ja sageduse vahelise seose uurimiseks;
Bioloogia, III kooliaste, Selgroogsete loomade tunnused:
- 2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
Bioloogia, III kooliaste, Infovahetus väliskeskkonnaga:
- 3) seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega ning väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi;
Ainetevaheline lõiming: füüsika; bioloogia; matemaatika; muusikaõpetus.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine, seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng"
Programm teeb müra mõõdetavaks ja seob selle otse vastutusega. Õpilane ei kuule ainult, et tema hääl muudab looma keskkonda — ta mõõdab selle ise ära ja näeb vahet numbrites. Sealt tuleb arusaam, et keskkonnamõju ei ole alati midagi kauget ja aeglast: see võib olla kohene, mõõdetav ja täielikult inimese enda kontrolli all. Vihmametsa ja väikese toa võrdlus lisab teise kihi — kohastumus, mis on kujunenud ühes keskkonnas, võib teises muutuda koormaks, mis puudutab nii loomapidamist kui ka laiemalt liikide ümberpaigutamist inimese poolt.
Õpitulemused:
1. oskab kavandada ja läbi viia mürataseme mõõtmise, hoides võrdluse ausana samad tingimused, ning mõistab, miks mõõtmist korratakse ja miks mitu mõõtjat annab usaldusväärsema tulemuse;
2. teab, et heli tekib võnkumisest ja levib helilainena, ning mõistab, et võnkumise sagedus määrab heli kõrguse, mõõdetud tugevus aga mitte;
3. mõistab, et papagoi vali ja madal hääl on vihmametsa elukeskkonnas kujunenud kohastumus, ja oskab selgitada, mis juhtub, kui kohastumus satub teistsugusesse keskkonda;
4. väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi ja oskab nimetada, mida ta ise saab teha nii oma kuulmise hoidmiseks kui ka selle looma heaolu nimel, kelle juures ta külas käib.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: hüpoteesi esitamine ja kontrollimine; mõõtmise kavandamine; mõõtmine ja andmete kirjapanek; mõõtmise kordamine; andmete võrdlemine rühmade vahel; rühmatöö; vahetu kontakt loomadega; arutlev vestlus; paarisarutelu; suuline tagasisidestamine.
Vahendid (kõik on kogu klassile ühised; individuaalseid vahendeid ei kasutata):
- osalejate oma nutitelefonid mürataseme mõõtmise rakendusega, 5–6 tükki (vt „Kaasa võtta")
- keskuse linnud, merisead ja terraariumite asukad
- seemnesegu ja värske toit loomade toitmiseks
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt)
- kätehügieeni vahendid
Plakateid, kaarte, töölehti ega helitehnikat keskus ei kasuta — mõõdetakse seda, mis ruumis päriselt toimub.
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- Paluge 5–6 õpilasel installida telefoni mürataseme mõõtmise rakendus ja proovige see klassis korra läbi — programm algab mõõtmise kavandamisega ja eeldab, et rakendus on juba olemas ja tuttav
- korrake füüsikast võnkumise, sageduse ja helilaine mõisteid
- korrake bioloogiast kohastumuse mõistet ja kõrva ehitust
- rääkige klassis läbi, et keskuses ei karjuta ja et vaikus on osa mõõtmisest
- tutvustage ohutusreegleid (keskus saadab need e-kirjaga)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest, helitundlikkusest ja võimalikust loomahirmust
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- istuge õpilaste seas ja toetage reeglite järgimist
- vaikuse mõõtmise ajal olge ise samuti täiesti vait — üks rääkiv täiskasvanu rikub mõõtmise ära
- aidake rühmadel näidud kohe kirja panna, et need ei läheks meelest
- ärge sundige kedagi loomadega kontakti
- aidake vabas osas õpilastel loomade juures laiali jaguneda
Pärast programmi:
- soovitatav jätkuülesanne: mõõtke samade telefonidega oma klassiruumi müratase tunni ajal ja vahetunnis ning võrrelge keskuses saadud arvudega; esitage tulemused rühmatöödena
- teine jätkuülesanne füüsikas: uurige heli kõrguse ja sageduse seost muusikariista või helisageduse generaatoriga ning koostage joonis
- kolmas jätkuülesanne bioloogias: valige üks loomaliik ja põhjendage, kuidas tema kuulmine on kohandunud elupaigaga
- andke keskusele lühike tagasiside
- programmi järel saadame teile e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks klassis
Eelnev kooskõlastamine keskusega. Enne külastust lepitakse e-kirja või telefoni teel kokku: broneeringu kinnitus kuupäeva ja kellaajaga, grupi täpne suurus ja õpilaste vanus, saatjate arv, mitu mõõtmisrakendusega telefoni grupil kaasas on, erivajadused, allergiad ja helitundlikkus, saabumisaeg ja liikumine kohale, ohutus- ja käitumisreeglite edastamine õpetajale enne külastust ning arve andmed ja maksja. Programmi hind on 10 € osaleja kohta ja arve esitatakse kohal käinud osalejate arvu järgi. Pärast programmi vahetatakse tagasisidet.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Kaasa võtta: 5–6 nutitelefoni, kuhu on eelnevalt installitud mürataseme mõõtmise rakendus (piisab ühest telefonist rühma kohta). Muud ei ole vaja; linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides. Helitundlikul õpilasel soovitame kaasa võtta kõrvaklapid.
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Koolid saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga 12 suures avatud kastis piki seina liivariiulite all. Kuna linnud ja loomad on jaotunud kogu ruumi peale, jagub 30 õpilasele tegevust korraga mitmes punktis ja mõõtjad saavad paikneda ruumi eri osadesse. Juhendaja toob linnud õpilaste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Suur aara suudab häälitseda väga valjult, seepärast on programmi esimene reegel, et häält ei tõsteta — see hoiab nii lindude kui ka õpilaste kõrvu. Mõõtmine ei eelda ega luba heli tekitamist: valjema olukorra annab tavaline jutt, mitte karjumine. Helitundlikule õpilasele pakume kõrvaklappe. Ohutus- ja käitumisreeglid lepitakse õpilastega kokku programmi alguses. Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult juhendaja juhendamisel. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega õpilane saab osaleda kõigis tegevustes, sest juhendaja toob linnu tema juurde, ja mõõtmiskoha saab valida tema juurde. Nägemispuudega õpilasele on see programm eriti sobiv, sest kandev osa on kuulamine ja mõõtmistulemuse saab ette lugeda. Kuulmispuudega õpilane saab osaleda mõõtjana — mõõtmistulemus on nähtav arv ja tulemuse muutus on talle sama selge kui teistele. Helitundlikule õpilasele soovitame kõrvaklappe ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 õpilast koos juhendajatega
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.334566075747, 26.7162916
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5127938
Programmi läbiviija:
Programme viivad läbi Oleg ja Uljana Jegelski, kas koos või vaheldumisi.
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, juhendaja on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi.
6 min · Tervitus, reeglid, tänane küsimus ja esmased arvamused Juhendaja tutvustab end ja lepib õpilastega kõigepealt kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult juhendaja märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Eraldi lepitakse kokku selle programmi oma reegel: häält ei tõsteta ega karjuta, sest sellest hakkavad linnud valjemini häälitsema — täna seda ka mõõdetakse. Alles seejärel esitab juhendaja tänase küsimuse: kui vali tohib olla koht, kus loom elab kogu oma elu? Küsimuse järel on 2 minutit arvamuste avaldamiseks; juhendaja kordab kaks-kolm erinevat seisukohta valjusti, et nende juurde saaks mõõtmistulemustega tagasi tulla.
7 min · Hüpotees ja mõõtmise kavandamine Juhendaja sõnastab uurimisküsimuse: kas külastajate oma hääl muudab ruumi mürataset, ja kui palju? Õpilased esitavad hüpoteesi. Seejärel kavandavad nad rühmades mõõtmise: klass jaguneb viieks-kuueks rühmaks, igas rühmas on üks telefon ja üks mõõtja. Koos lepitakse kokku, kus iga rühm seisab (osa linnukontsentratsiooni lähedal, osa ruumi servas), mitu näitu võetakse, kui kaua iga mõõtmine kestab ja mida omavahel võrreldakse. Juhendaja juhib tähelepanu sellele, mida tuleb hoida muutumatuna, et võrdlus oleks aus — samad kohad, sama kestus, samad telefonid. Arutame: miks ei piisa ühest mõõtmisest ühes kohas? Mis võib tulemust juhuslikult moonutada?
10 min · Mõõtmine ja vaikuse katse Esimene mõõtmine: kõik räägivad tavalisel häälel naabriga ja rühmad mõõdavad kokkulepitud aja jooksul oma kohas, kirjutades näidud üles. Juhendaja annab seejärel märgi ja kõik jäävad korraga täiesti vait — ka juhendaja ja õpetaja. Rühmad mõõdavad uuesti ja panevad näidud kirja. Õpilased kuulevad ise, et linnud jäävad mõne hetke pärast samuti vaiksemaks. Mõlemad mõõtmised korratakse, et näha, kas tulemus kordub. Lõpuks loevad rühmad oma arvud ette ja klass vaatab, kas kõik rühmad said sama suuna. Arutame: kas kõik rühmad said sama tulemuse? Kui ei, siis mis võis erineda — koht, kestus või telefon?
8 min · Mida mõõdetud arv tähendab Juhendaja seletab tulemuse lahti. Heli tekib võnkumisest: miski võngub, võnkumine kandub õhus edasi helilainena ja jõuab kõrva. Võnkumise sagedus määrab heli kõrguse — kiirem võnkumine tähendab kõrgemat heli, ja seepärast on suurte lindude hääl enamasti madalam kui väikestel. Mõõdetud arv ei näita aga kõrgust, vaid tugevust, ja detsibelliskaala ei ole lineaarne: mõneühikuline vahe tähendab tegelikkuses palju suuremat muutust kui arv esmapilgul näitab. Seepärast on kahe tänase mõõtmise vahe suurem, kui ta paberil paistab. Juhendaja laseb õpilastel endil öelda, mida see nende hüpoteesi kohta tähendab. Arutame: kui skaala ei ole lineaarne, siis mida tähendab „kaks korda valjem"? Kuidas seda üldse mõõta saaks?
8 min · Kohtumine 1: miks vihmametsa lind on valju häälega Juhendaja toob suure aara õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees. Ta selgitab, kus see lind päriselt elab: tihedas vihmametsa võras, kus nähtavus on väike ja kaaslane võib olla sadade meetrite kaugusel. Vali ja madal hääl kannab sellises keskkonnas kõige kaugemale — see on kohastumus, mitte viga. Seejärel paneb juhendaja selle kõrvale tänase mõõtmistulemuse: sama hääl kõlab nüüd 50 m² toas, kus seinad on lähedal ja heli peegeldub. Arutame: millised tunnused on kujunenud elukeskkonnas, mida loomal enam ei ole? Mis juhtub, kui kohastumus satub teistsugusesse keskkonda?
8 min · Kohtumine 2: kuulmine kui kohastumus ja kõrva hoidmine Juhendaja toob Aafrika halli ja räägib temaga — lind vastab, ja õpilased kuulevad, kui täpselt ta inimese häält jäljendab. Juhendaja selgitab, et see täpsus eeldab head kuulmist: lind peab eristama helisid, mida ta jäljendab. Keskuses räägib kaheksa lindu — kolm Aafrika halli, kolm aarat, üks kakaduu ja üks kullpapagoi — ja enamik neist matkib ka muid maja helisid. Siit läheb juhendaja üle kuulmisele kui meelele: eri loomadel on kuulmine kohandunud sellega, kus ja kuidas nad elavad, ning inimese kõrv on samuti piiratud — liiga vali heli kahjustab seda püsivalt ja see kahjustus ei parane. Seepärast on keskuse esimene reegel, et häält ei tõsteta. Õpilased nimetavad kohti oma elus, kus nad on sarnases müras. Arutame: mida tähendab meeleelundeid säästev eluviis praktikas — mida sa ise teisiti teeksid pärast tänast mõõtmist?
7 min · Vaba osa: loomade toitmine Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Merisead elavad 12 suures avatud kastis piki tervet seina, nii et korraga mahub iga kasti juurde 1–6 õpilast toitma ja paitama — ruumi jagub kogu klassile ühekorraga ja järjekorda ootama ei pea keegi. Linnud istuvad seinaäärsetel okstel ja lendavad kogu toas, seega on toitmiskohti terves ruumis. Juhendaja liigub õpilaste seas ja juhendab toitmist, soovijad saavad linnu käe peale. Juhendaja näitab ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Samal ajal saab pilte teha. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.
6 min · Kokkuvõte Õpilased arutavad paarides 1 minuti tänase küsimuse üle: kui vali tohib olla koht, kus loom elab kogu oma elu — ja mida nende endi mõõdetud arvud selle kohta ütlevad. Seejärel ütlevad viis-kuus soovijat oma vastuse valjusti ja juhendaja seob need kokku programmi alguses pakutud arvamuste ja esitatud hüpoteesiga. Rühmad võtavad oma mõõtmistulemused klassi kaasa. Lõpuks pestakse käed ja juhendaja selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda. Ülejäänud õpilased annavad tagasiside õpetaja kaudu klassis.