Õppeprogramm käsitleb rütmile reageerimist kui nähtust, mida saab vaadelda ja mille kohta saab küsida, kuidas seda tõestada. Õpilased eristavad kuulates muusika väljendusvahendeid ja teose ülesehitust, rakendavad neid liikumises ja loovad oma liikumislahenduse. Seejärel toob juhendaja linnud õpilaste juurde ja mängib rütmikat pala: osa papagoidest liigub paar sekundit rütmis kaasa ning vaatlust korratakse mitu korda. Lõpuks arutletakse, mida selline reageerimine loomalt eeldab — millised meeled ja milline eluviis — ja kuidas eristada tõelist rütmile vastamist juhuslikust liigutusest. Peamised meetodid on muusika kuulamine ja eristamine, loovliikumine, vaatlus ja selle kordamine, võrdlemine ning arutlev vestlus.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Muusika, III kooliaste (põhikooli riiklik õppekava, lisa 6 „Kunstiained", p 2.1.8 Muusika õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes):
- Muusikaline liikumine 1) tunnetab ja rakendab liikudes muusika väljendusvahendeid;
- Omalooming 4) väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumise kaudu;
- Muusika kuulamine ja muusikalugu 1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid (meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust;
Bioloogia, III kooliaste, Selgroogsete loomade tunnused (põhikooli riiklik õppekava, lisa 4):
- 2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
Ainetevaheline lõiming: muusikaõpetus; bioloogia; kehaline kasvatus.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine, seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng"
Programm seob kultuuri ja looduse ühe vaadeldava nähtuse kaudu: inimese tehtud muusika kutsub looma liikuma, aga ainult siis, kui looma meeled ja eluviis seda võimaldavad ja kui loom ise soostub. Õpilane harjutab vaatlustulemuse ausat hindamist — sealhulgas selle tunnistamist, kui oodatud tulemust ei tule — ning saab aru, et iga heli, mille inimene loomaruumi toob, on keskkonnatingimus, mille üle otsustab tema. Sellest kasvab arusaam, et loomaga koos tegutsemine eeldab looma piiride tundmist ja austamist.
Õpitulemused:
1. oskab kuulatud palades eristada rütmi, tempot, dünaamikat ja tämbrit ning kirjeldada teose ülesehitust;
2. oskab rakendada neid väljendusvahendeid liikumises ja muuta liikumist koos teose osa vahetumisega;
3. oskab luua liikumislahenduse, mis väljendab pala karakterit ja tema enda ideed, ning seda muusika oskussõnu kasutades põhjendada;
4. mõistab, et rütmile vastamine eeldab loomalt kindlaid meeli ja sobivat eluviisi, ning väärtustab looma õigust ise otsustada, kas ta osaleb.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: muusika kuulamine ja eristamine; loovliikumine; vaatlus; vaatluse kordamine; võrdlemine; arutlev vestlus; paarisarutelu; vahetu kontakt loomadega; suuline tagasisidestamine.
Vahendid (kõik on kogu klassile ühised; individuaalseid vahendeid ei kasutata):
- juhendaja telefon muusika mängimiseks
- keskuse linnud, merisead ja terraariumite asukad
- seemnesegu ja värske toit loomade toitmiseks
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt)
- kätehügieeni vahendid
Plakateid, kaarte ega töölehti ei kasutata.
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- korrake muusikatunnist väljendusvahendeid ja teose ülesehituse mõistet
- korrake bioloogiast meelte ja kohastumuse mõistet
- rääkige klassis läbi, et keskuses liigutakse oma koha peal ja et häält ei tõsteta
- tutvustage ohutusreegleid (keskus saadab need e-kirjaga)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest, helitundlikkusest ja võimalikust loomahirmust
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- liikuge ise kaasa — täiskasvanu eeskuju paneb õpilased julgemalt liikuma ja linnud reageerivad just liikumisele
- hoidke õpilased oma koha peal, et nad linde ei ehmataks
- vaatluse ajal paluge vaikselt vaadata — liigutus kestab paar sekundit ja möödub kiiresti
- julgustage õpilasi oma loodud liikumist esitama ja seda sõnadega põhjendama
- ärge sundige kedagi loomadega kontakti
- aidake vabas osas õpilastel loomade juures laiali jaguneda
Pärast programmi:
- soovitatav jätkuülesanne muusikatunnis: koostage rühmades liikumislahendus ühele mitmeosalisele palale ja põhjendage, milline väljendusvahend millise liikumisvalikuni viis
- teine jätkuülesanne bioloogias: valige üks loomaliik ja analüüsige, kuidas tema kuulmine on kohandunud elupaiga ja eluviisiga
- kolmas jätkuülesanne: kavandage vaatlus, mille abil saaks eristada rütmile vastamist juhuslikust liigutusest — mida ja mitu korda tuleks mõõta
- andke keskusele lühike tagasiside
- programmi järel saadame teile e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks klassis
Eelnev kooskõlastamine keskusega. Enne külastust lepitakse e-kirja või telefoni teel kokku: broneeringu kinnitus kuupäeva ja kellaajaga, grupi täpne suurus ja õpilaste vanus, saatjate arv, erivajadused, allergiad ja helitundlikkus, saabumisaeg ja liikumine kohale, ohutus- ja käitumisreeglite edastamine õpetajale enne külastust ning arve andmed ja maksja. Programmi hind on 10 € osaleja kohta ja arve esitatakse kohal käinud osalejate arvu järgi. Pärast programmi vahetatakse tagasisidet.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Kaasa võtta: eraldi midagi kaasa võtta ei ole vaja; linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides. Helitundlikul õpilasel soovitame kaasa võtta kõrvaklapid.
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Koolid saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga 12 suures avatud kastis piki seina liivariiulite all. Liikumistegevused tehakse oma koha peal pingi juures, sest linnud lendavad pea kohal. Juhendaja toob linnud õpilaste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Muusikat mängitakse lühikeste palade kaupa ja mõõduka helitugevusega juhendaja telefonist; lindu ei sunnita osalema ja tema liikumine on alati tema enda valik. Ohutus- ja käitumisreeglid lepitakse õpilastega kokku programmi alguses. Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult juhendaja juhendamisel. Järsud liigutused ja vali hääl on välditud. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega õpilane saab osaleda kõigis tegevustes — liikumisülesandeid saab teha kätega ja ülakehaga ning juhendaja toob linnu tema juurde. Nägemispuudega õpilasele on kuulamis- ja liikumisosa täiesti ligipääsetav ning linnu liikumist kirjeldab juhendaja suuliselt. Kuulmispuudega õpilane saab rütmi tunnetada kaaslaste liikumise järgi ja juhendaja annab rütmi ka nähtava liigutusega; vaatluses osaleb ta võrdsena, sest linnu liigutus on nähtav. Helitundlikule õpilasele soovitame kõrvaklappe ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 õpilast koos juhendajatega
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.334566075747, 26.7162916
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5127938
Programmi läbiviija:
Programme viivad läbi Oleg ja Uljana Jegelski, kas koos või vaheldumisi.
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, juhendaja on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi. Liikumistegevused tehakse oma koha peal pingi juures, sest linnud lendavad pea kohal.
6 min · Tervitus, reeglid, tänane küsimus ja esmased arvamused Juhendaja tutvustab end ja lepib õpilastega kõigepealt kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult juhendaja märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Eraldi lepitakse kokku selle programmi oma reeglid: liigume oma koha peal, mitte ruumis ringi, ja häält ei tõsteta. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult. Alles seejärel esitab juhendaja tänase küsimuse: kas rütmile vastamine on ainult inimese oskus? Küsimuse järel on 2 minutit arvamuste avaldamiseks; juhendaja kordab kaks-kolm erinevat seisukohta valjusti, et nende juurde saaks vaatluse järel tagasi tulla.
7 min · Kuulamine: väljendusvahendid ja ülesehitus Juhendaja mängib telefonist kaks lühikest pala. Õpilased eristavad ja nimetavad: rütm, tempo, dünaamika, tämber ning teose ülesehitus — kas pala jaguneb osadeks ja kuidas need erinevad. Seejärel mängib juhendaja ühe pala uuesti ja õpilased märgivad käetõusuga iga osa vahetuse; võrreldakse, kas kõik tajusid vahetusi samas kohas. Arutame: millist väljendusvahendit oli kõige raskem eristada? Mille järgi te ülesehituse osad ära tundsite?
9 min · Liikumine: rakenda väljendusvahendid Õpilased tõusevad oma koha peal püsti. Juhendaja mängib pala ja õpilased rakendavad liikumises järjest tempot, dünaamikat ja rütmi ning muudavad liikumist, kui ülesehituse osa vahetub. Seejärel saab igaüks ülesande: loo oma liikumislahendus, mis väljendab pala karakterit ja sinu enda ideed selle kohta, mida see muusika ütleb. Soovijad esitavad oma lahenduse ja ülejäänud ütlevad muusika oskussõnu kasutades, mida nad nägid. Arutame: kas vaataja luges liikumisest välja sama, mida esitaja mõtles? Mis osa sellest oli muusikas ja mis osa esitaja enda idee?
10 min · Vaatlus 1: lind ja rütm Juhendaja toob linnu oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees, nii et igaüks näeb lindu lähedalt. Seejärel paneb ta rütmika pala mängima ja liigub ise kaasa. Õpilased vaatlevad vaikides. Lind liigub tavaliselt mõne sekundi: nõksutab pead, tõstab jalga või liigub kehaga rütmis. Vaatlust korratakse kolm-neli korda; iga korra järel ütlevad õpilased, kas liigutus langes kokku sellega, mis muusikas kordub, ja juhendaja paneb vastused kõrvuti. Juhendaja ütleb ausalt ka selle, et lind ei pruugi täna liikuda ja et seegi on vaatlustulemus, mille peab kirja panema. Arutame: kuidas eristada rütmile vastamist juhuslikust liigutusest? Mida oleks vaja mõõta või korrata, et saaksime seda kindlalt väita?
7 min · Vaatlus 2: kaks liiki, kaks vastust Juhendaja toob teise liigi linnu ja kordab vaatlust. Keskuses liiguvad muusika järgi kõige meelsamini kakaduu, Aafrika hall ja mõni aara; kõik keskuse linnud seda ei tee. Õpilased võrdlevad: kumb alustas kiiremini, kumb liikus kauem, kas liigutuse laad oli sama. Juhendaja juhib tähelepanu sellele, et vastus erineb liigiti ja isendi kaupa. Arutame: mida tähendab see, et üks liik teeb seda ja teine mitte? Mis võiks selle erinevuse taga olla?
6 min · Mida selline vastamine loomalt eeldab Juhendaja seob kokku bioloogilise poole. Rütmile vastamine eeldab, et loom kuuleb korduvat mustrit, eristab seda muust helist ja suudab oma liigutust sellega kokku viia. Papagoi kuulmine ja häälega jäljendamise võime on kujunenud koos tema eluviisiga: ta elab parves, kus rühma helidele ja liikumisele vastamine on igapäevane. Teistel loomadel on meeled kohandunud teistmoodi — selle järgi, kus ja kuidas nad elavad. Juhendaja lisab, et muusika on linnu jaoks keskkonnatingimus, mille üle otsustab inimene: seda mängitakse lühidalt ja mõõdukalt ning lindu ei sunnita osalema. Arutame: mille poolest erineb linnu kuulmine inimese omast ja mida see tema eluviisi kohta ütleb?
9 min · Vaba osa: loomade toitmine Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Merisead elavad 12 suures avatud kastis piki tervet seina, nii et korraga mahub iga kasti juurde 1–6 õpilast toitma ja paitama — ruumi jagub kogu klassile ühekorraga ja järjekorda ootama ei pea keegi. Linnud istuvad seinaäärsetel okstel ja lendavad kogu toas, seega on toitmiskohti terves ruumis. Juhendaja liigub õpilaste seas ja juhendab toitmist, soovijad saavad linnu käe peale. Juhendaja näitab ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Samal ajal saab pilte teha. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.
6 min · Kokkuvõte Õpilased arutavad paarides 1 minuti tänase küsimuse üle: kas rütmile vastamine on ainult inimese oskus, ja mida tänane vaatlus selle kohta ütles. Seejärel ütlevad viis-kuus soovijat oma vastuse valjusti, kasutades muusika oskussõnu, ja juhendaja seob need kokku programmi alguses pakutud seisukohtadega. Lõpuks pestakse käed ja juhendaja selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda. Ülejäänud õpilased annavad tagasiside õpetaja kaudu klassis.