elurikkus

Avastusretkel tutvutakse Tuhkana loodusväärtustega: uuritakse rannikukooslust, luitemetsa ja Tuhkana järve ümbrust ning tehakse rühmatööna lihtne uurimuslik vaatlus. Tutvutakse ka tõrvaahju ja pärandtehnoloogia teemaga, eristatakse rannal looduslikku materjali inimtekk

Õppeprogramm tutvustab tolmeldajate rolli looduses ja toidutootmises. Õpilased uurivad
mikroskoobi all putukate kehaehitust, seostavad õisi, vilju ja seemneid tolmeldamise
protsessiga ning kavandavad tolmeldajasõbraliku põllu. Arutelude ja mänguliste tegevuste

Õpilased kohtuvad papagoidega, kelle looduskaitseline staatus on väga erinev, ja saavad teada, miks kodus tavaline lemmiklind võib looduses olla ohustatud liik. Programm tutvustab CITES-i konventsiooni ja lõpeb dilemmaga lemmiklooma soetamisest.

Õpilased ehitavad elusaid papagoisid vaadeldes suuliselt troopika metsa toiduvõrgu, leiavad selles tootjad, tarbijad ja lagundajad ning võrdlevad seda Eesti metsa kooslusega. Lõpuks saavad kõik loomi ise toita.

Õpilased uurivad papagoide nokka, jalgu ja sulgi lähivaates ning seostavad linnu ehituse tema toidu ja liikumisega. Kümne nümfkakaduu seast otsivad nad ühe liigi lindude vahelisi erinevusi. Lõpuks saavad kõik loomi ise toita.

Õuemuru õppeprogrammi tegevuste ja mängude kaudu tutvuvad lapsed õuemurus kasvavate taimede ja seal elavate pisiloomadega.

See on kombineeritud õppeprogramm, kus programmi esimesel poolel õpilased õpivad tundma Viimsi maastikukaitseala elurikkust, kohastumusi ja keskkonnaprobleeme kasutades enda isiklikku nutiseadet.

Õpilased uurivad praktilise töö käigus lähemalt kolme erinevat ainurakset: amööb, viburloom ja kingloom. Algloomi joonistatakse preparaatidelt õiges suurusvahekorras, mis aitab arendada vaatlusoskust.

Sügisel ja talvel keskendume metsloomade kohastumusele talve üleelamiseks. Räägime muuhulgas talve unest, karvkatte vahetusest, toiduvarude kogumisest. Kevad suvise perioodil selle hoaja eripäradele.