29. juulil kell 19 algab Jaani kiriku haljasalal teemaõhtu: vanalinn kui elukeskkond, mille raames toimub avalik taskuhäälingu „Rukkirääk“ salvestus.
Õppeprogrammid
Avastusretkel tutvutakse Tuhkana loodusväärtustega – uuritakse luitemetsi, rannikukooslusi ja Tuhkana järve elustikku ning õpitakse märkama looduse seoseid ja elurikkust.
Tuhkana õppekäigul uurivad 7.–9. klassi õpilased järve, allika, luitemetsa ja mereranniku elupaiku ning võrdlevad kolme paiga vee omadusi.
Avastusretkel tutvutakse Tuhkana loodusväärtustega: uuritakse rannikukooslust, luitemetsa ja Tuhkana järve ümbrust ning tehakse rühmatööna lihtne uurimuslik vaatlus. Tutvutakse ka tõrvaahju ja pärandtehnoloogia teemaga, eristatakse rannal looduslikku materjali inimtekk
Õppeprogramm tutvustab tolmeldajate rolli looduses ja toidutootmises. Õpilased uurivad
mikroskoobi all putukate kehaehitust, seostavad õisi, vilju ja seemneid tolmeldamise
protsessiga ning kavandavad tolmeldajasõbraliku põllu. Arutelude ja mänguliste tegevuste
Õpilased kohtuvad papagoidega, kelle looduskaitseline staatus on väga erinev, ja saavad teada, miks kodus tavaline lemmiklind võib looduses olla ohustatud liik. Programm tutvustab CITES-i konventsiooni ja lõpeb dilemmaga lemmiklooma soetamisest.
Õpilased ehitavad elusaid papagoisid vaadeldes suuliselt troopika metsa toiduvõrgu, leiavad selles tootjad, tarbijad ja lagundajad ning võrdlevad seda Eesti metsa kooslusega. Lõpuks saavad kõik loomi ise toita.
Õpilased uurivad papagoide nokka, jalgu ja sulgi lähivaates ning seostavad linnu ehituse tema toidu ja liikumisega. Kümne nümfkakaduu seast otsivad nad ühe liigi lindude vahelisi erinevusi. Lõpuks saavad kõik loomi ise toita.
Õuemuru õppeprogrammi tegevuste ja mängude kaudu tutvuvad lapsed õuemurus kasvavate taimede ja seal elavate pisiloomadega.
Kas metsas või niidul kasvab rohkem eri taimi? Õpilased koguvad taimeruutudes andmeid, võrdlevad tulemusi ning arutlevad, miks eri koosluste elurikkus erineb ja mida on vaja teha, et koosluste iseloomulik elurikkus säiliks.