Tuhkana mitmekesine rannik
Liina Tabri

Tuhkana rannikuala pakub võimaluse avastada, kuidas loodus ja inimene teineteist mõjutavad. Õppekäigul uurivad 7.–9. klassi õpilased järve, allika, luitemetsa ja mereranniku elupaiku ning nende kujunemist mõjutavaid tegureid. Veeuuringus võrreldakse järve-, allika- ja merevee pH-d ning elektrijuhtivust ja tehakse kogutud andmete põhjal põhjendatud järeldusi. Elupaigavaatlustel uuritakse organismide ja keskkonnatingimuste seoseid.

Tõrvaahju juures tutvutakse kohaliku pärandtehnoloogiaga ning arutletakse, kuidas on saare inimesed looduse võimalustest elatist leidnud. Meeskonnatöös otsitakse Saaremaale sobivaid majandustegevusi, mis toetaksid kohalikku elu ja häiriksid loodust võimalikult vähe. Majandusidee sobivust hinnatakse elupaigavaatluste ja looduskasutuse arutelu põhjal.

Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala näitel mõtestatakse, kuidas saavad looduse hoidmine, kohalikud teadmised ja kestlik majandamine üksteist toetada. Retk arendab loodushuvi ja uurimisoskusi ning aitab mõista, millest sõltuvad loodust arvestavad valikud.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – mõõtmine ja andmete tõlgendamine.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus – koostöö ning huvide kaalumine.

Ettevõtlikkuspädevus – kohaliku vajaduse märkamine, lahendusvariantide võrdlemine ja idee parendamine.

Alus: põhikooli riiklik õppekava, lisa 4, ainevaldkond „Loodusained“, punktid 2.1.3, 2.2.3 ja 2.4.3. Valitud neli õpitulemust on esitatud algse numeratsiooni ja muutmata sõnastusega. Programm toetab neid allpool kirjeldatud osas.

Loodusõpetus, III kooliaste, 7. klassi lõpetaja

1) sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused (sh digitaalselt);

Seos: õpilased sõnastavad veeuuringu küsimuse ja oletuse, osalevad kolme paiga vee pH ja elektrijuhtivuse mõõtmises ning kordusmõõtmistes. Ühine andmestik esitatakse tabeli ja joonisena, tehakse võrdlusi ning nimetatakse järelduste piiranguid. Toetatakse praktilisi uurimisoskusi; digitaalset esitlust retkel ei tehta.

Bioloogia, III kooliaste, „Ökoloogia ja keskkonnakaitse“

2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid;

Seos: rühmad seostavad vaadeldud organismi või organismirühma esinemist elupaiga tingimuste või inimtegevusega. Eristatakse vaatlust ja selle võimalikku selgitust; eri rühmade tähelepanekuid jagatakse kokkuvõttes.

6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.

Seos: majandusidee kahe teostusviisi võrdlemisel kaalutakse kohalike inimeste vajadusi ja mõju elupaigale. Õpilased põhjendavad mõju vähendavaid tingimusi ning vajaduse korral tegevuse muutmist või selles kohas tegutsemisest loobumist.

Geograafia, III kooliaste, „Majandus“

5) arutleb majandustegevusega seotud probleemide üle, lähtudes majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonna aspektidest.

Seos: ideekaardil võrreldakse lahendusi kohaliku vajaduse, vajalike ressursside ja oskuste ning keskkonnamõju järgi. Sõnastatakse üks kompromiss ja põhjendatakse idee parandust elupaigavaatluste toel.

Sobivus 7.–9. klassile

Programm toetab III kooliastme õpitulemusi. 7. klassis juhendatakse uusi ökoloogiamõisteid ja uurimisvõtteid, 8.–9. klassis rakendatakse ja kinnistatakse varasemaid teadmisi. Täpne õppesisu jaotus klassiti tuleneb kooli õppekavast; vajalik tugi lepitakse õpetajaga kokku eelteadmiste järgi.

Keskkonnateadlikkus ja lõiming

Läbiv teema: „Keskkond ja jätkusuutlik areng“: õpilased seostavad loodusvarade kasutamise kohaliku heaolu ja elupaikade hoidmisega ning põhjendavad enda loodust arvestavat valikut. 

Lõiming: geograafia – veekogude võrdlemine ning põhjavee kujunemise ja ohuteguri selgitamine joonise toel; keemia – pH väärtuse tähenduse selgitamine vastavalt eelteadmistele. Need on tegevustest lähtuvad lõiminguseosed, mitte täiendavad õppekava õpitulemuste tsitaadid.

Matemaatika – andmetabeli ja võrdlusjoonise koostamine ning tõlgendamine; ajalugu – pärandtehnoloogia ja varasema looduskasutuse käsitlemine. Neid kirjeldatakse toetava lõiminguna.

Õppeprotsessi kirjeldused: Bioloogia 7. klass · Bioloogia 8. klass · Bioloogia 9. klass

 

Õpitulemused:

Programmi läbinud õpilane:
• võrdleb ühiselt kogutud veeuuringu andmeid tabeli ja lihtsa joonise abil ning selgitab üht asjaolu, mis piirab järelduste tegemist;
• põhjendab ühe vaadeldud organismi või organismirühma esinemise võimalikku seost elupaiga tingimuste või inimtegevusega, eristades vaatlustulemust selle selgitusest;
• võrdleb meeskonnas majandusidee kaht teostusviisi ja põhjendab vähemalt kaht tingimust, mis aitavad mõju loodusele vähendada;
• selgitab retke näite abil, kuidas looduse hoidmine, kohalik heaolu ning uurimine ja õppimine biosfääri programmialal üksteist toetavad.
Õpitulemuste saavutamine avaldub veeuuringu tabelis ja joonises, organismi ja elupaiga vaatluses, majandusidee kaardil, rühma lühiesitluses ning iga õpilase põhjendatud lõpuvastuses. Veeuuringu hindamisel lähtutakse mõõtmisandmetest, majandusidee hindamisel elupaigavaatlustest ja looduskasutuse arutelust. Juhendaja annab töö käigus suulist tagasisidet andmete kasutamise, keskkonnaseose ja valiku põhjendamise kohta.



Üldpädevused:

ettevõtlikkuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus

Meetodid ja vahendid:

Meetodid: juhendatud uurimus, mõõtmine, võrdlev vaatlus, määraja kasutamine, rühmatöö, keskkonnadilemma lahendamine, arutelu ja refleksioon.

Vahendid kuni 25 õpilasele: 1 pH-meeter ja 1 elektrijuhtivuse mõõtja koos nõutud hooldus- ja kontrollvahenditega; 1 proovivõtukomplekt ja 3 puhast proovinõud vastavalt meetodile; määrajad või määramisjuhendid, kirjutusalused, töölehed veeuuringu tabeli, organismivaatluse ja majandusidee võrdlusega, pliiatsid ning ülesandekaart; põhjavee kujunemise joonis; vajaduse korral pH selgituskaart ja etteantud majandamisvariandid; 1 biosfääri programmiala kaart; 1 suletud tõrvanäidis; juhendaja telefon ja esmaabikomplekt.

Rühmas on kuni viis õpilast, rolle vahetatakse. Mõõteseadmed on ühiskasutuses; igas kohas kogutakse juhendaja toel ühine andmestik. Kõik rühmad kasutavad samu tulemusi, mõõtmises osalevad alarühmad vahetuvad peatuste vahel. Seadmete sobivust mage- ja mereveele kontrollitakse enne programmi. Korraldaja kinnitab loetletud vahendite olemasolu enne läbiviimist.

Juhis õpetajale:

Enne programmi: õpetaja ja juhendaja lepivad telefoni või e-kirja teel kokku aja, kogunemiskoha, õppekeele ja rühma vajadused. Õpetaja saadab vähemalt kolm tööpäeva varem osalejate arvu, klassi, eelteadmised ning toe- ja ligipääsetavusvajadused. Juhendaja saadab kaardilingi ja selgitab raja tingimusi ning ilmastikuvaruplaani. Õpetaja tutvustab retke põhiküsimust ja looduses käitumise kokkuleppeid. Soovi korral nimetavad õpilased enne retke ühe saare majandustegevuse ja küsimuse selle keskkonnamõju kohta.

Kaasa võtta: ilmastikule sobivad riided, veekindlad hea tallaga jalanõud, joogivesi, piknikutoit ja käte puhastamise vahend; vajaduse järgi peakate ja putukatõrje. Nutiseadet ei nõuta. Õppevahendid tagab juhendaja.

Programmi ajal: õpetaja osaleb kogu retkel, toetab rühmade koostööd ja juhiste mõistmist ning jälgib kokkulepitud alal püsimist. Mõõtmiste ajal aitab õpetaja teiste rühmade vaatlust suunata. Proovivõttu ja seadmete kasutamist korraldab juhendaja.

Pärast programmi: töölehed jäävad õpetajale. Soovituslik järeltegevus on oma majandusidee paranduse põhjendamine või kordusuuringu kavandamine: millist teavet oleks otsuse tegemiseks veel vaja? Programmi lõpus küsitakse suulist tagasisidet; kahe tööpäeva jooksul saadetakse õpetajale küsimustiku link ning vastust palutakse nädala jooksul.

Ohutus ja ligipääsetavus on kirjeldatud lisainfos. Individuaalsed kohandused ja saatjate vajadus lepitakse kokku enne broneeringu kinnitamist.

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

üldjuhul 3 tundi, mis sisaldab piknikupausi, kokkuleppel ka muud võimalused olenevalt erisoovidest

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

215€

Lisainfo:

Ligikaudu 3,5 km looduslikul rajal on künklikku, liivast, juurtega ja niisket pinnast; märja või külma ilmaga võib olla libe. Kogunemiskoht ja tualeti kasutamise korraldus täpsustatakse enne retke. Üks juhendaja töötab kuni 25 õpilasega koos saatva õpetajaga; suuremale rühmale lepitakse kokku eraldi läbiviimiskorrad.

Ohutus: õpilased ei lähe vette ega proovivõtukohale omal algatusel. Mürgiseid taimi ei puudutata. Elustikku ei kahjustata. Reeglid lepitakse kokku sissejuhatuses.

Täispikk rada ei ole üldjuhul ratastooliga läbitav. Liikumisraskuste korral hinnatakse raja sobivust eelnevalt. Nägemispuudega õppijale pakutakse suulisi kirjeldusi ning ebatasasel rajal on vajaduse korral vajalik saatja. Kuulmispuudega õppijale antakse kirjalikud juhised ja hoitakse kõneleja nägu nähtaval. Intellektipuude või õpiraskuste korral kasutatakse etapiviisilisi juhiseid, lihtsustatud töölehte ning vajaduse korral tugiisikut. Kohandused ja piirangud täpsustatakse enne osalemist.

Aastaringne läbiviimine eeldab ohutut ligipääsu rajale ja kõigile kolmele mõõtmiskohale. Ohtlike ilma- või jääolude ning üleujutuse korral lepitakse kokku uus aeg. Liigivaatlus lähtub aastaajal nähtavast elustikust ja elupaiga tunnustest.

Matkaosa koos õpitegevustega kestab 150 minutit. Viimased 30 minutit on kokkuvõtteks, tagasisideks ja piknikuks kaasavõetud toidu ja joogiga. Klass võib pärast juhendatud programmi lõppu piknikku endale sobiva aja jätkata. Lõkke tegemise, grillimise ja tee valmistamise korraldus ning vastutus lepitakse eelnevalt kokku; teetaimede kasutamine sõltub aastaajast ja juhendaja kontrollist. Pikniku jätkamine ei pikenda automaatselt juhendatud programmi.

Läbiviimise koht:

Tuhkana järve, allika, tõrvaahju, luitemetsa ja mereranniku piirkond, Saaremaa. Kogunemiskoht täpsustatakse broneerimisel ja õpetajale saadetakse kaardilink. Keskus: Viidumäe looduskeskus. Kontakt: viidumaekeskus@gmail.com; +372 5303 2176

Läbiviimise asukoht:

58.593475628974, 22.503063273804

Maakond:

Saaremaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Liina Tabri, PhD, botaanika ja ökoloogia erialal, Tartu Ülikool. Koolinoorte õppekäikude ja loodusmatkade juhendamise kogemus alates 2010. aastast; teaduse populariseerimise kogemus alates 2005. aastast. Õpetamiskogemus kõrgkoolis ja gümnaasiumis. TalTechi Kuressaare kolledži õppejõud.

Triin Reitalu, PhD, botaanika ja ökoloogia, juhendab keskkonnaharidusprogramme alates 2015. aastast

Keel:

Eesti keel
Inglise keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

0–15 min – Ühine küsimus ja uurimisplaan

Kuidas kasutada saare looduse hüvesid nii, et säiliksid elupaigad ja kohalike inimeste eluvõimalused? Retke alguses tutvustatakse Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala ning seostatakse looduse hoidmine kohaliku elu, uurimise ja õppimisega. Õpilased jagavad oma esialgseid mõtteid.

Lepitakse kokku ohutusreeglid ja loodust hoidev käitumine ning lastakse õpilastel põhjendada vähemalt ühe kokku lepitud ohutusreegli vajalikkust. Moodustatakse kuni viis kuni viieliikmelist meeskonda ning jagatakse mõõtmise, vaatluse, kirjapaneku ja esitlemise rollid. Veeuuringu küsimus on: mille poolest erinevad järve, allika- ja merevee mõõdetud omadused meie külastuse ajal? Rühmad pakuvad oletuse ning täpsustavad juhendajaga võrreldavate mõõtmiste töövõtted: samad näitajad ja mõõtühikud, seadme kasutusjuhendile vastav tööviis ning vähemalt kaks mõõtmist kummagi näitaja kohta igas kohas. Kogutakse ühine andmestik; rühmad märgivad töölehele mõõtmiskoha, aja ja mõõtmistingimused.

15–55 min – Järv – mida vesi ja elupaik meile näitavad?

Liigutakse järve äärde. Juhendaja toel mõõdetakse vee pH-d ja elektrijuhtivust ning tehakse kordusmõõtmised. Kõik rühmad kannavad ühise andmestiku ja mõõtmistingimused oma tabelisse. Seadmeid kasutab korraga väike alarühm; teised uurivad õpetaja toel kaldavööndit ja kasutavad määrajaid. Mõõtmises osalev alarühm ja rollid vahetuvad järgmistes peatustes.

Iga meeskond valib ühe nähtava organismi või organismirühma ning kirjeldab üht tema elupaiga tunnust ja võimalikku seost valguse, niiskuse või inimtegevusega. Töölehel eristatakse vaatlustulemust selle selgitusest. Elupaigavaatluste põhjal sõnastatakse põhjendatud oletusi, arvestades, et ühe retkega ei saa tõestada üksiku teguri põhjuslikku mõju elustikule. Juhendaja selgitab, et elektrijuhtivus ei ole otsene saastatuse näitaja. Elupaika uuritakse seda kahjustamata.

55–90 min – Tõrvaahi – millest võiks saar elatuda?

Liigutakse tõrvaahju juurde. Ahju, väljajooksu, infotahvli, kändude ja suletud tõrvanäidise abil uuritakse, kuidas kohalikust loodusvarast ja oskusest sai vajalik toode. Arutletakse, mida tootmine inimestele andis ja mida looduselt nõudis. Õpilased nimetavad ka ühe taimede rolli ökosüsteemis, näiteks teistele organismidele toidu või elupaiga pakkumise, ning põhjendavad, miks tuleb seda taimse loodusvara kasutamisel arvestada.

Meeskonna ülesanne on pakkuda Saaremaale sobiv toode või teenus ning võrrelda selle kaht teostusviisi. Ideekaardile märgitakse: kellele on tegevust vaja; milliseid ressursse ja oskusi kasutatakse; milline elupaik või loodusvara võib olla mõjutatud; kaks mõju vähendavat tingimust ning üks kompromiss. Vajaduse korral kasutatakse lähteideid, näiteks parandusteenus, väikese rühma loodusturism või jääkmaterjalist toode. Ühtki tegevust ei peeta automaatselt loodussõbralikuks. Majandusidee sobivust hinnatakse hiljem luitemetsa ja ranniku elupaigavaatluste põhjal. Vee pH ja elektrijuhtivuse mõõtmised on eraldi uurimisülesanne.

90–110 min – Allikas ja veeuuringu jätk

Liigutakse allikale. Juhendaja selgitab selle seost põhjaveega lihtsa joonise abil. Õpilased kirjeldavad joonise toel põhjavee kujunemist ja allikana maapinnale jõudmist ning nimetavad ühe võimaliku põhjavee ohuteguri. Mõõdetakse samad veenäitajad kui järvest ning võrreldakse tulemusi järve omadega. Rühmad otsustavad, kas andmed toetavad nende veeuuringu oletust, ja nimetavad küsimuse, millele veel vastust pole. Arutletakse, mida annaks mõõtmine teisel päeval või aastaajal. Vett ei maitsta ega hinnata nende mõõtmiste põhjal joogikõlblikuks.

110–150 min – Luitemets ja rannik

Teel rannikule otsitakse taimestikust ja pinnasest vihjeid kasvutingimuste ning inimtegevuse kohta. Merevees mõõdetakse pH ja elektrijuhtivus ning tehakse kordusmõõtmised. Kolme paiga vee tulemused koondatakse tabelisse ning ühe näitaja kohta koostatakse lihtne võrdlusjoonis. Joonisele lisatakse pealkiri, mõõtmiskohad ja näitaja; elektrijuhtivus esitatakse ühesugustes mõõtühikutes, pH-l mõõtühikut ei ole. Rühm sõnastab ühe jooniselt loetava võrdluse. Vastavate eelteadmiste korral tõlgendatakse pH-d vee happelisuse või aluselisuse kirjeldamiseks, muul juhul kasutatakse selgituskaarti. Mõõtmistulemused kirjeldavad vee omadusi külastuse ajal.

Majandusülesandes valivad meeskonnad ühe retkel nähtud elupaiga ja hindavad, kas nende majandusidee sinna sobiks. Põhjenduses kasutatakse vähemalt kaht elupaigavaatlustel tehtud tähelepanekut. Vajaduse korral muudetakse tegevuse asukohta, mahtu, hooaega või tööviisi; põhjendatud lahendus võib olla selles kohas tegutsemisest loobumine. Arvestatakse tallamise, rannaprotsesside ja tormidele avatusega. Ühe retke vaatlusi ei esitata kliimamuutuse tõendina.

150–180 min – Kokkuvõte, tagasiside ja piknik

Veeuuringu kokkuvõttes esitab iga meeskond ühe mõõtmisandmetel põhineva võrdluse ja ühe järelduste piirangu. Majandusülesande kokkuvõttes tutvustatakse idee parandust, põhjendades seda elupaigavaatlustega ning seostades elupaiga hoidmise kohalike inimeste vajadustega. Iga õpilane kirjutab töölehele ühe andmetel põhineva võrdluse ning ühe enda loodust arvestava valiku koos põhjendusega. Ühisarutelus tuuakse retkelt näiteid biosfääri programmiala kolme ülesande kohta: looduse hoidmine, kohalik heaolu ning uurimine ja õppimine.

Juhendaja annab tagasisidet kolme tunnuse järgi: veeuuringu võrdlus toetub andmetele, organismi ja keskkonna seos on põhjendatud ning majandusidee muudatus arvestab looduse ja inimeste vajadustega. Õpilasele selgitatakse neid ootusi enne ülesannete tegemist.

Kokkuvõte ja tagasiside toimuvad pikniku ajal kaasavõetud toidu ja joogiga. Juhendaja vastab küsimustele ja küsib õpetajalt suulist tagasisidet. Ühiselt korrastatakse kasutatud koht. Soovi korral saab klass pärast juhendatud programmi lõppu piknikku jätkata endale sobiva aja. Lõkke tegemise, grillimise või tee valmistamise soov ja korraldus lepitakse kokku enne retke; teetaimede kasutamine sõltub aastaajast ning taimede sobivuse kontrollib juhendaja. Pikniku jätkamise ja lõkkega seotud tegevuste vastutus täpsustatakse saatva õpetajaga eelnevalt.

Kogukestus on 180 minutit: matkaosa koos õpitegevuste ja liikumisega ligikaudu 3,5 km rajal kestab 150 minutit; kokkuvõte, tagasiside ja piknik kestavad 30 minutit. Klassi omal soovil jätkuv piknik jääb juhendatud programmi ajast välja.

Viimati uuendatud: