Tuhkana rannikuala on suurepärane näide, kuidas loodus ja inimene on vastastikku mõjutavas suhtes. Programmi käigus uurivad õpilased ranniku- ja järveökosüsteemide (luitemetsad, rannavööndid, järv) kujunemist ja toimimist.
Analüüsitakse inimtegevuse mõju ja kliimamuutuste seoseid, nt merevee taseme tõusu ja tormide mõju ökosüsteemidele. Arutatakse ka biosfääri programmialade rolli rahvusvahelisel tasandil, mõtestades jätkusuutliku arengu põhimõtteid.
Praktiliste tegevuste hulka kuuluvad vaatlused, mõõtmised, andmete kogumine ja analüüs, samuti fotograafia kasutamine uurimistöö vahendina. Programm toetab uurimuslikku õpet ja teaduspõhist mõtlemist. Programm laiendab õpilaste silmaringi looduses aset leidvate protsesside ning Eesti looduskaitseliste tegevuste osas ja aitab seeläbi luua terviklikumat pilti kooliõpikutes esitatud faktide taustal. Loodusretked ja praktilised ülesanded aitavad õpilastel avastada erinevaid tahke loodusest ning valmistuda iseseisvaks uurimistööks. Programmi eesmärgiks on näidata, kui põnev maailm meid tegelikult ümbritseb ja kui palju on selles veel avastamata tahke.
Междисциплинарная интеграция:
Vastavus põhikooli riikliku õppekava üldosale § 4 lg 4 ja § 6 – toetab uurimuslikku õpet ja keskkonnateadlikkust.
PRÕK seosed (III kooliaste). Valdkond „Loodusained“ – uurimisoskused, andmete kogumine ja tõenduspõhised järeldused; III kooliastmes algab bioloogia ja geograafia süsteemne käsitlus. Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng (ökosüsteemiteenused, otsuste langetamine).
Bioloogia ja geograafia ainekavad (III kooliaste): teemad „Eluslooduse mitmekesisus“, „Ökoloogilised seosed“, „Inimtegevus ja keskkond“, „Jätkusuutlik areng ja kliimamuutused“.
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng, Teadus ja tehnoloogia, Kultuuriline identiteet ja väärtused.
Lõiming: bioloogia (ökoloogia, kohastumused, elurikkus), geograafia (maastikuvormid), keemia/füüsika (vesi, aine- ja energiaringe põhimõtted), liikumisõpetus. Valdkonnapädevused ja üldpädevused: uurimisoskused, kriitiline mõtlemine, suhtlus.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Programmi tulemusena õpilane:
Tunneb ranniku kooslusi (luitemets, rannaniit, järv) ja oskab selgitada, kuidas need on omavahel seotud ning millised tegurid neid kujundavad.
Toob näiteid, kuidas inimtegevus (nt pärandtehnoloogiad, turism, loodusvarade kasutus) mõjutab ökosüsteeme.
Uurib, kuidas tormid, merevee tõus ja sademete muutumine mõjutavad elurikkust ja ranniku stabiilsust.
Viib läbi lihtsamaid vaatlusi, mõõtmisi ja andmete kogumist, esitab hüpoteese ja teeb järeldusi.
Методы:
Meetodid: Uurimusõpe, vaatlus, arutelu, rühmatöö, praktilised ülesanded.
Vahendid: loodusmäärajad, mõõtevahendid, proovivõtuvahendid, kirjutusvahendid, digiseadmed fotode tegemiseks.
Руководство для учителя:
Enne õppeprogrammi õpetaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke. Õpetaja aitab õpilasi ette valmistada teemadega ökosüsteemide, elurikkuse ja inimese mõju kohta.
Õppeprogrammi ajal võib õpetaja praktilise töö tegemisel õpilasi innustada ja suunavate küsimustega abistada.
Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel saabunud lingi kaudu ja rakendab programmil saadud teadmisi ja kogemusi õpilaste edasises õppetöös, et vajalik kinnistada.
Kaasa võtta ilmastikule vastav riietus, soovituslikult jalga veekindlad jalanõud, jook ja võileib. Kaasa laetud nutiseade pildistamiseks.
Võimalus teha ühine piknik osalejate poolt kaasa võetud toiduga
ning retke käigus kogutud taimedest ühise tee keetmine lõkkel (RMK puhkekohas).
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Õppeprogramm toimub Tuhkana järve ja mere ääres ca 3,5 km rajal, kus on luitemets, liivarand ja leidub allikaid. Rajad on looduslikud ja osaliselt künklikud. Programm sobib tavapäraste liikumisvõimetega õpilastele. Piknik osalejate enda poolt kaasa võetud toiduga on kavandatud RMK lõppeplatsil retke lõpus. Üheskoos keedetakse lõkkel teed retke käigus kogutud taimedest.
Место проведения:
Место исполнения:
58.593475628974, 22.503063273804
Programmi läbiviija:
PhD Liina Tabri, botaanika ja ökoloogia erialal, Tartu Ülikool
Teaduse populariseerimise kogemus Archimedesest ja Eesti Teadusagentuurist alates aastast 2005. Õppetöö kogemus kõrgkoolis ja gümnaasiumis. 11 aasta pikkune kogemus koolinoorte õppekäikude ja loodusmatkade läbiviimisel.
Põhitöökoht: Taltech Kuressaare kolledž, lektor, programmijuht, Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala koordinaator Saaremaal
Язык:
Длинное описание:
0:00–0:20 Sissejuhatus ja häälestus loodusele. Tutvumine Tuhkana piirkonnaga ja programmi eesmärkidega. Arutelu: mis teeb ranniku- ja järvealad eriliseks ning kuidas need on omavahel seotud? Lühitutvustus Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialast ja selle tähtsusest UNESCO võrgustikus. Õpilased sõnastavad enda ootused ja uurimisküsimused retkele.
0:20–1:00 Tuhkana järve vee füüsikaliste näitajate ja elurikkuse vaatlus. Matkame Tuhkana järve äärde.
Mõõdetakse Tuhkana järve happesust ning temperatuuri, võrreldakse saadud tulemusi hiljem merevee ja allikavee pH ja temperatuuriga ning analüüsitakse tulemusi, et järeldada, kuidas need mõjutavad vee-elustikku ja ökosüsteeme.
Vaadeldakse järve ökosüsteemi, uuritakse vee-elustikku ja tuletatakse meelde järve elustikutüüpe ning kihte. Fotoülesanne: „Avasta ja jäädvusta järve elu“.
Õpilased koostavad väikese toiduahela skeemi.
1:00–1:30 Tõrvaahju ja pärandtehnoloogia tutvustus. Tutvustatakse taastatud tõrvaahju ja tõrvaajamise traditsiooni kui näidet inimese ja looduse koostööst minevikus. Selgitatakse, kuivõrd säästlikult meie esiisad kasutasid loodusvarasid ja kuidas teadmisi pärandati põlvest põlve. Arutelu: Kuidas võiksime pärandtehnoloogiaid kasutada tänapäeval loodussõbralikumalt? Õpilased saavad ülevaate tõrva tootmise põhimõtetest. Kui õpilastel on varasemaid kokkupuuteid nn tõrva ajamisega mõnes teises Saaremaa piirkonnas, saame arutleda tehnoloogia erinevuste ja sarnasuste üle. 4-liikmelistes gruppides mõeldakse välja looduslikest vahenditest toode, mida saaks Saaremaal toota, toote tutvustamine üksteisele.
1:30 -1:45 - tutvumine allikalise piirkonnaga - allika mõiste meeldetuletamine. Allikavee pH ja temperatuuri mõõtmine
1:45–2:20 Rannik, luitemets ja kliimamuutused. Liikumine rannikule ja luitemetsa. Uuritakse, kuidas meri, tuul ja liiv kujundavad maastikku ning millised liigid seal kasvavad. Arutelu kliimamuutuste mõjust: Kuidas tõusev merevee tase ja tormid mõjutavad rannikut ja elustikku? Praktiline rühmatöö: 3-4 liikmelistes gruppides püütakse selgitada välja, kui kaugele võiks ehitada paadikuuri. Õpilased esitlevad leitud tulemusi ja põhjendavad otsuseid.
Üheskoos mõõdetakse merevee happesust ja temperatuuri. Võrreldakse omavahel merevee, allika ja järve vee vastavate näitajate tulemusi ning arutletakse, kuidas need mõjutavad nendne elustikku ja ökosüsteeme.
2:20–3:00 Kokkuvõte ja refleksioon looduses. Ühine arutelu: mida õppisime, mis üllatas, milliseid seoseid avastasime inimese ja looduse vahel? Fotode ja vaatluste jagamine. Iga õpilane valib ühe mõtte või teo, kuidas ta saab ise looduse hoidmisele kaasa aidata. Kokkuvõte biosfääri ala põhimõtetest ja igaühe looduskaitse rollist.