Õppeprogramm ehitab elusa papagoi ümber terve toiduvõrgu ja võrdleb troopika metsa Eesti metsaga.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus, II kooliaste — 6. klassi lõpetaja:
- 17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad);
- 16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
- 15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
- 35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus; toiduvõrgu suuline kokkupanemine ja põhjendamine toetab eesti keele eneseväljendust ning loogilist arutlemist.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine, seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng"
Programm näitab toiduvõrgu kaudu, et koosluse liigid sõltuvad üksteisest ja et ühe lüli kadumine mõjutab kogu kooslust. Õpilased arutlevad, kuidas inimtegevus, näiteks metsaraie, seda võrku muudab ja miks on vaja hoida metsi nii troopikas kui ka Eestis.
Õpitulemused:
koostab suuliselt troopika metsa toiduahela, milles papagoi on tarbija, ja nimetab selles tootja, tarbija ja lagundaja;
selgitab, mis juhtub kooslusega siis, kui lagundajad või mõni teine lüli kaovad;
võrdleb troopika metsa ja Eesti metsa elutingimusi ning nimetab mõlemast vähemalt kaks liiki;
toob näite inimtegevuse mõjust metsakooslusele ja põhjendab, miks kooslusi tuleb hoida.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: toiduvõrgu ühine suuline koostamine giidi juhendamisel; giidi juhitud vaatlus; loomade vahetu kogemine (lindude ja merisigade toitmine, merisigade paitamine); esemete uurimine käest kätte; võrdlemine; probleemipõhine arutelu; suuline tagasisidestamine ringis.
Vahendid (kõik on kogu klassile ühised; individuaalseid vahendeid ei kasutata):
- käest kätte uurimiseks kogu klassile: tühjaks tehtud pähklikoor, papagoi näritud puidutükk, pudenenud sulg
- seemned lindude toitmiseks ja värske toit merisigade toitmiseks (jagab giid)
- liivariiul ja sõel lagundajate teema näitlikustamiseks
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt), kätehügieeni vahendid
- keskuse enda linnud ja merisead; plakateid, kaarte ega töölehti ei kasutata — fookus on vahetul vaatlusel ja suulisel arutelul
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- korrake klassis mõisteid „toiduahel", „tootja", „tarbija" ja „lagundaja"
- meenutage Eesti metsa tüüpilisi liike
- tutvustage ohutusreegleid (keskus saadab need e-kirjaga)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest ja võimalikust loomahirmust
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- istuge õpilaste seas ja toetage reeglite järgimist
- julgustage vaiksemaid õpilasi toiduvõrgu ehitamisel oma pakkumist välja ütlema
- ärge sundige kedagi loomadega kontakti
- vabas osas aidake õpilasi merisigade ja lindude juures jaotada
Pärast programmi:
- koostage klassis kirjalikult kooliümbruse või lähima metsa toiduvõrk
- soovitatav jätkuülesanne: õpilased märgivad võrku, milline inimtegevus võiks seda mõjutada, ja pakuvad ühe lahenduse
- andke keskusele lühike tagasiside
- programmi järel saadame teile e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks klassis
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Kaasa võtta: eraldi midagi kaasa võtta ei ole vaja; linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Koolid saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga, kelle puurid asuvad piki seina liivariiulite all. Giid toob linnud õpilaste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Ohutus- ja käitumisreeglid lepitakse õpilastega kokku programmi alguses. Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult giidi juhendamisel. Järsud liigutused ja vali hääl on välditud. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega õpilane saab osaleda kõigis tegevustes, sest giid toob linnu tema juurde. Nägemispuudega õpilasele kirjeldab giid linde suuliselt ja annab katsuda sulgi, näritud puidutükki ja pähklikoort. Kuulmistundlikule õpilasele soovitame kaasa võtta kõrvaklapid ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 õpilast koos juhendajatega
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.334606041681, 26.716089248657
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5127938
Programmi läbiviija:
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, giid on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi. Toiduvõrku ehitatakse suuliselt: giid nimetab lülid ja õpilased pakuvad järgmise.
5 min · Tervitus, reeglid ja tänane küsimus Giid tutvustab end ja ütleb tänase küsimuse: kes keda troopika metsas sööb ja kus on selles ahelas papagoi koht? Lepitakse kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult giidi märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult.
8 min · Kohtumine 1: mida lind sööb ja kust see toit tuleb Giid toob Aafrika halli oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees. Õpilased nimetavad, mida see lind sööb: seemneid, pähkleid, puuvilju. Giid küsib edasi, kust see toit looduses tuleb, ja koos jõutakse puuni ning puu kasvamiseks vajaliku päikeseni. Ahel pannakse suuliselt kokku: päike → puu → papagoi. Giid tutvustab mõisteid tootja ja tarbija. Arutame: kas puu saab papagoita hakkama? Kas papagoi saab puuta hakkama?
8 min · Kohtumine 2: nutikus toidu otsimisel Giid toob keskmise suurusega papagoi, paneb ta peopesade vahele pikali ja lind teeb paar trikki: lööb patsu ja raputab kätt ehk ütleb tere. Giid selgitab, et lind on need asjad ära õppinud rahulike kordamiste ja preemia abil. Looduses kulub sellelesamale nutikusele suur osa päevast: toitu tuleb otsida, katsetada ja meelde jätta, kus mis kasvab. Arutame: mille poolest erineb tarbija elu tootja elust? Miks peab loom liikuma, aga taim mitte?
8 min · Kohtumine 3: kelle jaoks see pähkel on? Giid toob suure ara ja näitab tema nokka lähedalt. Poolkaares käivad käest kätte tühjaks tehtud pähklikoor ja papagoi näritud puidutükk. Õpilased võrdlevad, milline lind millise toiduni üldse ligi pääseb: ara avab kõva pähkli, väike nümfkakaduu sööb rohuseemneid. Arutame: miks ei söö kõik koosluse linnud sama toitu? Mis juhtuks, kui nad seda teeksid?
7 min · Kes koristab ja kes sööb papagoid? Giid näitab liivariiulit ja räägib, et lindude alla koguneb sööginõust maha kukkunud toit ja väljaheited, mida ta kord nädalas sõelub. Looduses teeb selle töö ära lagundaja: seened ja bakterid muudavad langenud vilja ja väljaheited mullaks, millest kasvab uus puu. Ring on täis. Seejärel lisatakse võrku need, kes papagoi enda toiduks võivad võtta: röövlinnud ja puumaod. Ahelast saab võrk. Arutame: mis juhtuks metsaga, kui lagundajaid ei oleks?
9 min · Eesti mets ja niit kõrvale Giid palub õpilastel ehitada sama võrk Eesti metsa jaoks. Koos jõutakse kuuse, ristnoka, kanakulli ning seente ja bakteriteni. Giid juhib tähelepanu, et ristnoka nokk on käbiseemnete jaoks kohastunud samamoodi nagu papagoi oma. Võrdluseks tuuakse ka riiulite all elavad merisead, keda keskuses on 50 ja kes söövad heina — hein kasvab niidul, mis on samuti kooslus. Arutame: mis on kahe metsa elutingimustes erinevat (talv, valgus, sademed)? Mis juhtub kooslusega, kui troopika metsa raiutakse — keda see puudutab peale puude?
8 min · Vaba osa: loomade toitmine Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Nad toidavad merisigu ja paitavad neid, toidavad giidi juhendamisel papagoisid ning soovijad saavad linnu käe peale. Samal ajal saab pilte teha. Enne algust annab giid vaatlusülesande: pane tähele, kui palju toitu linnu söömise ajal maha kukub, ja mõtle, mis sellest looduses saaks. Giid näitab lühidalt ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.
7 min · Kokkuvõte Giid küsib vaatlusülesande vastust ja seob selle lagundajate ning uue puu kasvamisega. Seejärel nimetab iga õpilane ringis ühe lüli tänasest toiduvõrgust ja ütleb, kas see on tootja, tarbija või lagundaja. Pestakse käed ja giid selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda.