Õpilased uurivad rühmades niidu ja metsa taimede elurikkust kasutades mõlemas elupaigas võrdse suurusega taimeruute. Nad vaatlevad ja määravad liike ja võrdlevad taimeliikide arvu ning kasvutingimusi. Ühiselt arutleme, kuidas niidu hooldamine aitab elurikkust hoida ja räägime poollooduslikest kooslustest ja nende olulisusest. Arutame, millised organismirühmad on liigirikkamad metsakooslustes, millised niidukooslustes. Programm ühendab vahetu looduskontakti, uurimusliku töö ja ühise arutelu.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus, II kooliaste, 6. klassi lõpetaja:
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Keskkonnateadlikkuse kujundamine: õpilased kogevad kahte elupaika vahetult ja kasutavad enda kogutud andmeid, et mõista, kuidas valgusolud ja niidu hooldamine mõjutavad taimede mitmekesisust. Arutelu seob elurikkuse hoidmise inimese igapäevaste ja maakasutusotsustega ning toetab läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemist.
Õpitulemused:
Õpilane oskab:
1. kirjeldada kooslusi, s.t. vaadelda ja vormistada vaatlusinfo (elurikkus, elupaigad, keskkonnatingumused);
2. kirjeldada inimese mõju looduskeskkonnale ja elupaikadele;
3. selgitada, kuidas muutused keskkonnas võivad põhjustada elustiku muutusi ning analüüsida muutusi kooslustes.
Õpilane teab, mis on poollooduslikud kooslused ja mida on vaja nende säilimiseks.
Õpilane väärtustab looduse mitmekesisust ning kaitset, loodushoidu ja jätkusuutlikku arengut, suhtub vastutustundlikult ja säästlikult erinevatesse elupaikadesse ja ökosüsteemidesse.
1. kirjeldada kooslusi, s.t. vaadelda ja vormistada vaatlusinfo (elurikkus, elupaigad, keskkonnatingumused);
2. kirjeldada inimese mõju looduskeskkonnale ja elupaikadele;
3. selgitada, kuidas muutused keskkonnas võivad põhjustada elustiku muutusi ning analüüsida muutusi kooslustes.
Õpilane teab, mis on poollooduslikud kooslused ja mida on vaja nende säilimiseks.
Õpilane väärtustab looduse mitmekesisust ning kaitset, loodushoidu ja jätkusuutlikku arengut, suhtub vastutustundlikult ja säästlikult erinevatesse elupaikadesse ja ökosüsteemidesse.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: uurimuslik õpe, võrdlev vaatlus, rühmatöö, taimede määramine, andmete kogumine ja esitamine, arutelu, refleksioon.
Vahendid: Kuus rühmakomplekti, igas tööleht, kirjutusvahend ja -alus; üks 1x1m taimeruut, 1 mõõdulint, 1 Kukeaabits (taimemääraja), 1 spetsiaalne kohalike taimede piltidega vihik.
Juhis õpetajale:
Programmi oleme välja töötanud Viidumäe looduskeskuse kõrval asuvale pool-looduslikule niidule ja metsale. Saame programmi kohaldada koolile lähemal asuvatele aladele, palume asukoht läbi rääkida kohe programmi broneerides.
Enne programmi: õpetaja annab korraldajale vähemalt 3 tööpäeva enne programmi e-maili teel teada osalejate arvu, vanuse, erivajadused, allergiad ning vajaduse kohanduste või lisaabilise järele. Õpetaja tuletab õpilastele meelde ilmastikule vastavat riietust, kinniseid jalanõusid (soovitavalt kummikuid) ja joogivett. Programmile tulekuks õpilastelt eelteadmisi ei eeldata, kuid soovitame õpetajal eelnevat lastele rääkida, kuhu minnakse ja mis teemal õppeprogramm toimub.
Programmi ajal: ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õppeprogrammi ajal innustab kaasas olev õpetaja õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgib, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt.
Pärast programmi: rakendab/seostab õpetaja õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös, näiteks võiks arutleda milliseid elurikkust toetavaid alasid leidub kooli ümbruses.
Palume õpetajal pärast programmi täita tagasiside küsimustik keskkonnaharidus portaalis, korraldaja saadab õpetajale e-mailile lingi hiljemalt nädal pärast programmi toimumist.
Õppekeskkond ja turvalisus: tegevus toimub Viidumäe looduskeskuse vahetus läheduses metsas ja niidul; programmi käigus läbime maksimaalselt 1 km. Ohutusreeglid lepitakse kokku programmi alguses.
Õppeprogramm toimub loodusmaastikul, kus liikumistee võib olla ebaühtlane, märg või libe. Liikumispuudega õpilase osalemine on võimalik saatja või abilise toel, kui see on tema individuaalseid vajadusi arvestades sobiv. Nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega õpilaste osalemise võimalused ja vajalikud kohandused lepitakse õpetaja ning korraldajaga kokku enne registreerimist. Vajadusel kohandatakse liikumisteekonda, töövahendite kasutamist, juhiste andmise viisi ja rühmatöö korraldust.
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
Kestus:
2 h
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Hind:
150€
Lisainfo:
Kogunemiskoht Viidumäe looduskaitseala külastajate parkla. Soovitame kaasa võtta väikese eine. Soovi korral saame pakkuda teed.
Läbiviimise koht:
Viidumäe looduskaitseala
Läbiviimise asukoht:
58.300662402173, 22.094310946858
Maakond:
Saaremaa
Keskus:
Otsekontakt:
viidumaekeskus@gmail.com
+372 5224485
+372 5224485
Programmi läbiviija:
Triin Reitalu, PhD, ökoloogia, botaanika, 10 a pikkune kogemus kõikidele kooliastmetele keskkonnaharidusprogrammide läbiviimisel, Viidumäe elanik
Mari Lepik, PhD, botaanika, ökoloogia, 15 a pikkune kogemus kõikidele kooliastmetele keskkonnaharidusprogrammide läbiviimisel, saarlane
Tiina Talvi, MSc, bioloog, bioloogiaõpetaja Reaalkoolis, Viidumäe elanik
Sirje Azarov, MSc, bioloog, pikaaejaline kogemus loodushariduse vallas
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
0–5 min – Tervitus, programmi eesmärk ning kokkulepped turvaliseks ja loodust hoidvaks tegutsemiseks.
5–15 min – Juhendaja selgitab elurikkuse mõistet ja erinevaid elurikkuse hindamise võimalusi. Vaatame koos 1m2 taimeruutu ja arutame kui palju sellel pindalal taimi võiks kasvada. Õpilased sõnastavad rühmades ennustuse: kummas elupaigas leidub rohkem taimeliike, niidul või metsas, ja miks.
15-30 min – Taimeruudu uurimuse tutvustus. Õpilased jagunevad rühmadesse (4–5 õpilast), iga rühm saab vaatluslehe, taimeruudu, mõõdulindi, taimede määramise vihiku ja Kukeaabitsa. Liigume ühiselt niidule ja juhendaja selgitab, kuidas ruutu paigutada, vaatluslehte täita, Kukeaabitsat ja taimede määramise vihikut kasutada.
30–50 min – Võrdlev taimeruutude uurimus, niit. Rühmad täidavad niidul vaatluslehe (mõõdavad taimede kõrgust, hindavad valgustingimusi, määravad taimeliike, ning märgivad vaatlused töölehele). Juhendaja toetab taimede vaatlemist ja määramist.
50–75 min – Võrdlev taimeruutude uurimus, mets. Rühmad täidavad metsas vaatluslehe (mõõdavad taimede kõrgust, hindavad valgustingimusi, määravad taimeliike, ning märgivad vaatlused töölehele). Juhendaja toetab taimede vaatlemist ja määramist.
75–90 min – Andmete võrdlemine. Rühmad loevad kokku enda niidul ja metsas määratud liigid, võrdlevad neid teiste rühmade tulemustega. Õpilased kannavad tulemused ühisesse tabelisse, arvutavad kummagi kasvukoha keskmise liikide arvu, miinimumi ja maksimumi. Arutame koos, miks mitu mõõtmist annab usaldusväärsema tulemuse.
90–110 min – Elurikkuse otsus. Rühmad pakuvad kogutud andmete põhjal välja põhjuseid, miks niidu ja metsa taimeliikide arvud ja liigiline koosseis erinevad. Arutleme, mis juhtuks niiduga hoolduse lakkamisel ja kuidas niitmine aitab niidu elurikkust hoida. Räägime poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse mõistest, ajaloost ja olulisusest Eesti elurikkuse hoidmisel. Arutame, milliseid organisme on metsas rohkem kui niidul. Võrdleme, millised tegevused on vajalikud metsas ja millised niidul, et sealne elurikkus säiliks.
110–120 min – Kokkuvõte ja refleksioon. Iga rühm jagab ühe tähelepaneku ja ühe uue teadmise.