Õppeprogramm “Tolmeldajad ja toidutaimed” aitab õpilastel mõista, miks on tolmeldajad elurikkuse ja toidutootmise seisukohalt hädavajalikud. Programmi
käigus uuritakse mikroskoobi all putukate kehaehitust ja nende kohastumusi tolmeldamiseks, seostatakse taimede õisi, vilju ja seemneid paljunemise ning
tolmeldamise protsessiga. Õpilased võrdlevad intensiiv- ja kestlikku põllumajandust, kavandavad oma tolmeldajasõbraliku põllu ning õpivad, kuidas erinevad põllumajandusviisid mõjutavad elurikkust. Arutelude ja mänguliste ülesannete kaudu uuritakse ka kliimamuutuste, linnastumise, võõrliikide jt keskkonnaprobleemide mõju tolmeldajatele ning leitakse praktilisi viise nende kaitsmiseks. Programm ühendab vaatluse, arutelu ja loovtegevuse, pakkudes elamuslikku ja uurimuslikku õpet 7.–9. klassi õpilastele.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.2. Bioloogia III kooliaste
Taimede tunnused ja eluprotsessid
Õpilane:
5) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust ning toob näiteid Eesti tavaliste taimede kohta;
6) analüüsib sugulise ja mittesugulise paljunemise eeliseid eri taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;
7) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid.
Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid
Õpilane:
2) seostab erinevate selgrootute loomade välisehituse ja kohastumuse liikuda, hingata, toituda ning orienteeruda nende elukeskkonnas;
5) analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses, väärtustades selgrootuid eluslooduse olulise osana, ning toob selle kohta näiteid.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Õpilane:
4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.
Ainete lõimimine:
Geograafia III kooliaste.
Kliima
Õpilane:
5) mõistab inimtegevuse, sh maakasutuse mõju kliimale nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil;
Läbiv teema: õpperogramm on otseselt seotud läbiva teemaga "Keskkond ja jätkusuutlik areng" - käsitletakse inimese ja looduskeskkonna vahelisi seoseid toidu kasvatamise kontekstis (tolmeldajate roll looduses ja toidu tootmises ning inimese tegevuse ja valikute mõju tolmeldajatele ning elurikkusele).
Õpitulemused:
Programmi läbinu:
- Mõistab tolmeldajate tähtsust looduslike ökosüsteemide ja toidutootmise toimimisel ning oskab selgitada seoseid tolmeldamise, taimede paljunemise ja toidujulgeoleku vahel.
- Oskab selgitada, kuidas erinevad põllumajandusviisid, kliimamuutused ja inimtegevusest tulenevad ohutegurid mõjutavad tolmeldajaid ja elurikkust.
- Mõistab intensiivse ja kestliku põllumajanduse erinevusi.
- Oskab nimetada tunnuseid, mis võimaldavad eristada putuktolmlejaid ja tuultolmlejaid taimi ning kirjeldab tolmeldajate kohastumusi.
- Oskab hinnata inimese igapäevasete valikute ja tarbimisharjumuste mõju looduse mitmekesisusele.
- Väärtustab elurikkust ja vastutustundlikku käitumist looduses, mõistes, et keskkonna hoidmine on osa jätkusuutlikust arengust ja inimese heaolust.
- Mõistab tolmeldajate tähtsust looduslike ökosüsteemide ja toidutootmise toimimisel ning oskab selgitada seoseid tolmeldamise, taimede paljunemise ja toidujulgeoleku vahel.
- Oskab selgitada, kuidas erinevad põllumajandusviisid, kliimamuutused ja inimtegevusest tulenevad ohutegurid mõjutavad tolmeldajaid ja elurikkust.
- Mõistab intensiivse ja kestliku põllumajanduse erinevusi.
- Oskab nimetada tunnuseid, mis võimaldavad eristada putuktolmlejaid ja tuultolmlejaid taimi ning kirjeldab tolmeldajate kohastumusi.
- Oskab hinnata inimese igapäevasete valikute ja tarbimisharjumuste mõju looduse mitmekesisusele.
- Väärtustab elurikkust ja vastutustundlikku käitumist looduses, mõistes, et keskkonna hoidmine on osa jätkusuutlikust arengust ja inimese heaolust.
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
Slaidiesitlus ja suunatud arutelu – teema sissejuhatus, taustateadmiste kujundamine, ühisreeglite kokkuleppimine (kogu grupiga).
Vaatlus – putukate ja taimede uurimine mikroskoobi või binokulaari abil, õietolmu ja kehaehituse võrdlemine (individuaalselt);
Rühmitamine - õite, viljade ja seemnete ühendamine, taimede rühmitamine tolmeldajatest sõltuvuse põhjal (3-4-liikmelises rühmas).
Töölehe täitmine – teadmiste kinnistamine (3-4-liikmelises rühmas).
Simulatsioonimäng – oma “põllu” kujundamine, põllumajanduslike valikute mõju hindamine tolmeldajatele (3-4-liikmelises rühmas).
Arutelu – toidulaua kujundamine tolmeldajate olemasoluga ja ilma nendeta; ohutegurite kaardistamine ja lahenduste pakkumine (3-4-liikmelises rühmas).
Kokkuvõttev arutelu ja refleksioon – seoste loomine kestliku arengu põhimõtetega, looduskontakti ja väärtushinnangute kujundamine (kogu grupiga).
Vahendid:
5 tööpunkti, igas tööpunktis on 2 kompl vahendeid:
binokulaarid (4 tk); preparaadid (putukate kehaosad, õietolm); erinevate toidutaimede seemned, viljad või nende mulaazid ja pildid õitest; õnneratas; pusled.Töölehed ja kirjutusvahend - grupi peale.
Esitlustehnika, slaidiesitlus.
Juhis õpetajale:
- Enne programmile tulekut palume õpetajal õpilastele selgitada, kuhu tullakse, mida
õpitakse, ning mida kaasa võtta (nt vahetusjalanõud). - Palume informeerida juhendajat (koordinaatorit) grupi eripäradest ja erivajadustest
juba programmi kokkuleppimisel. - Programmi vältel palume õpetajal aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt
õpituga ja toetada klassis koostöise õhkkonna hoidmist. - Pärast loodusmaja külastust soovitame õpetajal seostada õppeprogrammis
omandatud teadmisi ainetunnis käsitletavate teemadega. - Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt
saadetud lingil.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
90 min
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
165€
Lisainfo:
- Toimub Tartu loodusmaja õppeklassis, kuid on tellitav ka haridusasutusse. Haridusasutusse tellimisel lisandub programmi hinnale juhendaja transpordikulu edasi-tagasi sõiduks.
- Kui programm tellida haridusasutusse, vajatakse programmi läbiviimiseks ruumi, kus on olemas esitlustehnika ja võimalus laudu/toole ümber paigutada.
- Programm on kohandatav ka erivajadusega õppijale, kuid eelnevad kokkulepped on vajalikud.
- Loodusmajas on lift ja inva-wc.
- Erisoovidest palume teada anda programmi broneerimisel.
- Tartu loodusmajas palume kanda vahetusjalatseid.
- Programmis osalemiseks ei ole õpilastel vaja töövahendeid kaasa võtta.
Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 527 4180,
https://www.tartuloodusmaja.ee/oppeprogrammid/
Läbiviimise koht:
Tartu loodusmaja õppeklassis või õppeasutuses
Läbiviimise asukoht:
58.37436940436, 26.726785898209
Maakond:
Tartumaa
Keskus:
Otsekontakt:
programmid@tartuloodusmaja.ee
736 6120
736 6120
Programmi läbiviija:
Aire Orula - Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, EMÜ, 2001. Loodusturismi korraldus suunaga retkejuhtimisele, Luua Metsanduskool, 2011. Alates 2009 Tartu loodusmajas õppekava täiendavate aktiivõppe programmide juhendaja. Alates 2010 Tartu Loodusmajas ornitoloogia ringi ja loomasõprade huviringi juhendaja.
Pille-Riin Pärnsalu - Bioloogia magister (botaanika-mükoloogia), Tartu Ülikool 2014. Alates 2015. aastast Tartu Loodusmajas loodusesõprade, veemaailma ja keskkonnasõbraliku disaini huviringi õpetaja ning õppeprogrammide juhendaja.
Maris Mägi - Keskkonnatehnoloogia magister, Tartu Ülikool, 2006. Rohelise kooli programmi koolide koordinaator. Tartu loodusmaja aktiivõppe programmide juhendaja alates 2014.
Eeva Kirsipuu-Vadi - Kasvatusteadused, TÜ, 2003 (võrdsustatud MA-ga); TÜ Türi Kolledž, 2015, keskkonnakorraldus ja planeerimine; Luua Metsanduskool, 2023, matkajuhtimine. Rohelise kooli programmi lasteaedade koordinaator. Alates 2011 MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse õppeprogrammide juhendamine. Alates 2018 aktiivõppe programmide juhendaja Tartu loodusmajas.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus ja reeglite kokkuleppimine (15 min)
Programmi alguses tervitab juhendaja õpilasi ja tutvustab päeva teemat – tolmeldajate tähtsust looduses ja toidutootmises. Koos lepitakse kokku ühised käitumisreeglid, mis soodustavad tähelepanelikku vaatlemist ja hoolivat suhtumist elusloodusesse. Slaidiesitluse abil tehakse lühike ülevaade tolmeldajate rollist looduslikes ökosüsteemides ja toidutootmisel (laiemalt toidujulgeoleku tagamisel). Slaidiesitluse ajal seostatakse slaidiesitluse teemasid tööpunktidega.
Tööpunktide tegevused (65 min)
Õpilased jaotatakse 3–4-liikmelistesse rühmadesse ning liiguvad tööpunktide vahel iga 12–15 minuti järel. Igas tööpunktis on 2 komplekti vahendeid.
1. Tolmeldajate kehaehitus ja tolmlemine – vaatlus mikroskoobi ja binokulaariga - uuritakse erinevate putukate kehaosi (suised, imilont, karvased jalad) ning tuul- ja putuktolmlevate taimede õietolmu, märgitakse töölehele, kuidas kehaehitus on seotud tolmeldamisega. Arutletakse, miks mõned putukad on tõhusamad tolmeldajad kui teised.
Looduskontakt: putukate ja õietolmu vaatlemine.
2. Toidutaimede õied, viljad ja seemned – jagatakse erinevatesse rühmadesse putuk- ja tuultolmlejad toidutaimed, viiakse kokku taime õis, vili ja seeme. Arutletakse, millist taimeosa inimene sööb ja kuidas tolmeldajad mõjutavad saagikust, mille poolest erinevad tuul- ja putuktolmlevad taimed. Looduskontakt: seemned, õied, viljad.
3. Põllumajandus ja tolmeldajad – rühmad kavandavad “oma põllu”, tehes järgmisi valikuid (töölehel): kas kasvatada ühte kultuuri suurel alal või mitut erinevat, kuidas tõrjuda kahjureid ja umbrohtu, kuidas kujundada põllu servad. Hinnatakse, kuidas tehtud valikud mõjutavad tolmeldajaid ja elurikkust, ning täiendatakse põldu tolmeldajasõbralike elementidega (simulatsioonimäng.
Looduskontakt: taimede ja “põlluelementide” kombineerimine, loodussõbralike valikute arutamine.
4. Ohud tolmeldajatele – uuritakse mängu elementidega (“õnneratas”, pusled) erinevaid ohutegureid (nt kliimamuutused, pestitsiidid, õhusaaste, võõrliigid, linnastumine, haiguste levik seoses globaliseerumisega). Iga rühm tõstab esile ühe probleemi ja pakub välja lahendusi, kuidas inimeste käitumises ja tarbimisharjumustes teha tolmeldadajatesõbralikumaid (st keskkonnasõbralikumaid) valikuid.
Looduskontakt: seosed reaalse looduskeskkonnaga, kuidas inimtegevus muudab elupaiku.
5. Toidulaud tolmeldajatega ja ilma – rühmad seostavad toidutaimi nende sõltuvusega tolmeldajatest, koostavad kaks menüüd ja arutlevad, kuidas tolmeldajate kadumine mõjutaks inimese toidulauda.
Lõpuring ja arutelu (10 min)
Koos tehakse kokkuvõte tööpunktides õpitust. Arutletakse, millised tegevused ja valikud toetavad elurikkust ning kuidas igaüks saab tolmeldajaid aidata (nt taimede valik, pestitsiidide vältimine, niitmata õieribad). Juhendaja seob õpitu kestliku arengu põhimõtetega, rõhutades looduse, inimese ja toidutootmise vastastikuseid seoseid.
Programmi lõppeesmärk on kujundada õpilastes arusaam, et looduse hoidmine ja elurikkuse säilitamine on otseselt seotud meie endi heaolu ja toidujulgeolekuga. Praktilised tegevused, vaatlus ja arutelu aitavad luua emotsionaalse ja mõtestatud looduskontakti, mis toetab keskkonnahoidliku mõtteviisi ja käitumise kujunemist.