kohastumused

Õppeprogramm tutvustab Eesti lindude kohastumusi ning seoseid elupaiga ja toitumisega. Rühmatöö, arutelude ja linnuvaatluse kaudu õpivad õpilased märkama, kuidas lindude välimus ja käitumine on seotud nende elupaikaga, toitumisega ning kohaga toiduahelas.

Kasutades erinevaid aktiivõppemeetodeid selgitatakse mõistet kohastumus, tutvutakse avamaakollektsioonides kasvavate Eesti tüüpilisemate metsa ja niidu taimeliikide ning nende kohastumustega, õpitakse taimi määrama.

Sügisel ja talvel keskendume metsloomade kohastumusele talve üleelamiseks. Räägime muuhulgas talve unest, karvkatte vahetusest, toiduvarude kogumisest. Kevad suvise perioodil selle hoaja eripäradele.

Veebiprogrammis „Sipelgas, lõvi, rästik või vihmauss – kas selgroogne või selgrootu?“  tutvustatakse selgroogsete ja selgrootute mitmekesisust, nende rühmi ja huvitavaid liike. Uuritakse loomade erinevusi välimuses, ehituses, eluviisis ja kohastumustes.

Programm tutvustab selgrootute mitmekesisust, nende kohastumusi ning seoseid inimese igapäevaeluga. Õpilased koguvad erinevaid püügimeetodeid kasutades looduskooli ümbrusest erinevaid selgrootuid, määravad liigid ja uurivad nende välistunnuseid. 

Programm tutvustab Eesti lindude mitmekesisust, nende tähtsust looduses ja inimtegevuses. Õppeklassis tutvutakse pildiprogrammi ja näitvahendite abil erinevate linnuliikidega. Õpilased harjutavad rühmatööna lindude välimust nende toidu ja eluviisiga seostama.

Programmi raames saavad õpilased tutvuda vihmametsades ja kuumakõrbetes valitsevate tingimustega, seal kasvavate taimedega ning nende kohastumustega.

Mängulisemate elementidega programm, kus uuritakse ja arutatakse loomade erinevate liikumisvõimaluste üle. Õpilased uudistavad lähemalt elevandi jalaluid ja uurivad, mis on gekode nn supervõime.

Õpilased kogevad soo erinevust mineraalmaast, saavad teada soode tekke ja arengu lugu, õpivad eristama madal-, siirde- ja kõrgsood ehk raba ning tutvuvad enamlevinud sootaimede ja -loomadega.