Programmi eesmärk on tutvustada selgrootute mitmekesisust ja kohastumusi ning nende seost inimese igapäevaeluga. Selle käigus püütakse looduskooli ümber esinevaid selgrootuid. Kogutud liigid määratakse ning tutvutakse suuremate selgrootute rühmade tunnustega. Täidetakse töölehed kogutud liikide välistunnuste ja kohastumuste kohta. Õpilased leiavad selgrootute esindajaid järgmistesse olulisematesse gruppidesse (metsa- ja aiakahjurid, tolmeldajad, kahjurputukate tõrjujad, haigustekitajate levitajad, inimkaaslejad jne).
Esimese praktilise tööna uuritakse vees elavaid selgrootuid. Püügivahendina kasutatakse kahvasid ja põhjakaapijaid. Suuremate liikide välimust ja liikumist jälgitakse akvaariumis, väiksemaid uuritakse mikroskoobi all. Leitud liigid määratakse. Täidetakse tööleht ja vaadatakse lühivideosid vee-selgrootute loomade kohastumuste kohta (ujur, liuskur, kiilivastne jne).
Teise praktilise tööna uuritakse niidul ja metsakõdus elavaid selgrootuid. Organisme püütakse rohu- ja samblarindest ning võetakse proove mullast ja metsakõdust. Lendavaid liike püütakse liblikavõrkudega. Järgneb proovide sorteerimine ja leitud liikide määramine. Suuremate liikide välimust ja liikumist jälgitakse vaatluspurgs, väiksemaid uuritakse mikroskoobi all. Täidetakse tööleht, mis aitab aru saada erinevate selgrootute kohastumustest.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming
Õppeprogramm toetab põhikooli riikliku õppekava III kooliastme bioloogia teema „Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid“ järgmiste õpitulemuste saavutamist.
Õpilane:
- võrdleb selgrootute ja selgroogsete loomade ehitust ning selgrootute olulisemate rühmade tunnuseid, toob vastavate loomarühmade kohta näiteid;
seostab erinevate selgrootute loomade välisehituse ja kohastumuse liikuda, hingata, toituda ning orienteeruda nende elukeskkonnas;
5. analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses, väärtustades selgrootuid eluslooduse olulise osana, ning toob selle kohta näiteid.
Programmis uurivad õpilased vee- ja maismaaselgrootuid, määravad neid suuremate rühmade tasemeni ning võrdlevad nende tunnuseid ja liikumisviise. Vaatlustulemuste, töölehtede ja juhendmaterjalide abil seostatakse loomade ehitus nende elupaiga, toitumise ja hingamisega. Aruteludes käsitletakse selgrootute tähtsust tolmeldajate, lagundajate, saakloomade ja röövloomadena ning nende mõju inimese igapäevaelule.
Arendatavad üldpädevused
- Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus: õpilased kasutavad püügivahendeid, mikroskoope ja määrajaid, võrdlevad organismide tunnuseid ning teevad vaatlustele tuginevaid järeldusi kohastumuste kohta.
- Õpipädevus: õpilased järgivad tööjuhiseid, otsivad määrajatest teavet, talletavad vaatlustulemusi ja seostavad uusi teadmisi varem õpituga.
- Suhtluspädevus: õpilased jagavad rühmatöös ülesandeid, kirjeldavad leitud organisme ning selgitavad ja põhjendavad oma järeldusi.
Ainetevaheline lõiming
Eesti keel: tööjuhiste ja määramistekstide mõistmine, organismide tunnuste täpne kirjeldamine ning vaatlustulemuste ja järelduste suuline ja kirjalik esitamine.
Geograafia: veekogu, niidu ja metsa elutingimuste võrdlemine ning elupaiga omaduste seostamine seal esinevate organismidega.
Läbivad teemad ja keskkonnateadlikkuse kujundamine
„Keskkond ja jätkusuutlik areng“: programm aitab mõista selgrootute tähtsust ökosüsteemide toimimises ning seostab nende elupaikade hoidmise inimese igapäevaste valikutega.
„Väärtused ja kõlblus“: elusloomade ettevaatlik uurimine ja nende elupaikade säästmine kujundavad austust elu vastu ning vastutust oma tegevuse tagajärgede eest.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine
Vahetu looduskontakt aitab õpilastel märgata selgrootuid loomi ning mõista nende mitmekesisust ja väärtust. Selgrootuid käsitletakse ökosüsteemi osana, kelle roll ei piirdu inimesele kasulikkuse või kahjulikkusega.
Õpilased arutlevad, kuidas tolmeldamine, lagundamine ja kahjurite arvukuse reguleerimine toetavad toidutootmist, mullaviljakust ning inimese heaolu. Käsitletakse niitmise, taimekaitsevahendite kasutamise, veekogude reostamise ja kõdupuidu eemaldamise mõju selgrootutele. Ühiselt leitakse võimalusi nende elutingimuste hoidmiseks, näiteks õiterikaste alade säilitamine, veekogude puhtuse hoidmine ja kõdupuidu jätmine sobivatesse kohtadesse.
Praktilistes töödes õpitakse loomi käsitsema ettevaatlikult, hoidma vaatlusaega võimalikult lühikesena ning viima uuritud loomad tagasi nende püügikohta. Programmi kokkuvõttes toob õpilane näite selgrootute tähtsusest ja nimetab vähemalt ühe tegevuse, millega saab nende elupaiku hoida.
Õpitulemused:
- õpilane teab peamisi selgrootute rühmi ja oskab selgrootuid suuremate rühmade tasemeni määrata;
- õpilased teavad selgrootute erinevaid kohastumusi, mis aitavad neil elukeskkonnas hakkama saada;
- õpilased oskavad tuua näiteid erinevaid selgrootute tähtsuse kohta looduses ja meie igapäevaelus.
- õpilane nimetab vähemalt ühe võimaluse selgrootute elupaikade hoidmiseks
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid:
- uurimuslik õpe (liikide püüdmine, määramine ning välisehituse, liikumise, käitumise seotud kohastumuste leidmine)
- rühma-arutelu (selgrootute jagamine vastavalt nende rollile looduses või inimese igapäevaelus).
Vahendid: kahvad, põhjakaapijad, aluskandikud, Petri tassid, vakstud, lusikad, liblikavõrgud, kühvlikesed metsakõdu kogumiseks, mikroskoobid, vaatluspurgid, õpimapp, mulla-selgrootute määramisleht, töölehed, kirjutusalused, pliiatsid, slaidiprogrammid ja lühivideod vee- ja maismaaloomade kohta.
Juhis õpetajale:
Enne programmi
Palume õpetajal võtta enne külastust juhendajaga ühendust, et leppida kokku programmi toimumisaeg, osalejate arv, päevakava ja söögipaus. Palume anda teada, milliseid selgrootute loomadega seotud teemasid on õpilased koolis käsitlenud ning millised on õpetaja ootused programmile.
Õpilaste õpi-, tervise- ja liikumisega seotud erivajadustest palume juhendajat teavitada enne külastust. Programm sisaldab liikumist veekogu ääres, niidul ja metsa all ning praktilisi uurimistöid õppeklassis. Liikumispuudega õpilaste osalemisvõimalused ja vajalikud kohandused lepitakse kokku individuaalselt, arvestades maastikku ja tegevuste iseloomu.
Palume tutvustada õpilastele programmi eesmärki ja tegevusi ning meenutada, et uuritavaid loomi käsitsetakse ettevaatlikult ja nende elupaiku hoitakse. Eelhäälestuseks võib klassis arutada, milliseid selgrootuid õpilased tunnevad ja kuidas nende kehaehitus aitab neil erinevates elupaikades toime tulla.
Õpilastel palume riietuda ilmastikule vastavalt ning kanda kinniseid, õues liikumiseks sobivaid jalanõusid. Kummikud ei ole vajalikud. Kaasa võtta joogivesi ja toit kokkulepitud söögipausiks. Palume jälgida, et õpilased oleksid enne programmi söönud. Uurimistööks vajalikud vahendid tagab looduskool.
Programmi ajal
Õpetaja osaleb programmis kogu selle kestel, toetab juhendajat turvalise ja koostöise õhkkonna hoidmisel ning aitab vajaduse korral õpilastel tööjuhistest aru saada ja rühmatöös osaleda. Palume õpetajal toetada õpilaste iseseisvat uurimist ja arutlemist, suunates neid küsimustega ise vastuseid leidma.
Programmi alguses lepitakse ühiselt kokku käitumis- ja ohutusreeglid. Erilist tähelepanu pööratakse veekogu ääres liikumisele, püügivahendite ohutule kasutamisele ning elusloomade säästlikule käsitsemisele. Õpetaja aitab jälgida kokkulepetest kinnipidamist. Pärast praktilisi töid ja enne söömist pestakse käed.
Pärast programmi
Palume õpetajal aidata õpitut koolitundidega siduda. Järeltegevusena võib võrrelda vees ja maismaal elavate selgrootute kohastumusi, koostada uuritud loomade kohta lühitutvustusi või arutada, kuidas inimese tegevus mõjutab nende elupaiku ning mida saab igaüks selgrootute hoidmiseks teha.
Pärast programmi palume õpetajal täita osalejate registreerimislehe ja anda tagasisidet programmi sisu, korralduse, eakohasuse ning õpitulemuste saavutamise kohta. Tagasisidet kasutatakse programmi täiustamiseks.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmi jooksul liigutakse ca 1 km, maastik on kergesti läbitav. Tiigi ääres on vajalikud kummikud. Ebatasase pinnase tõttu ei ole seda võimalik ratastoolis või ka liikumispuudega lastel läbida. Nende laste puhul on võimalik tegevusi kohandada, nii et lapsed uurivad juhendajate poolt leitud ja püütud selgrootuid.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.220743129269, 23.679244234919
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
Programmi läbiviija:
Marko Valker - Nõva looduskooli juhendaja. Marko Valkeril on pedagoogiline haridus (põhikooli loodusteaduste õpetaja, Tartu Ülikool). Marko Valker on töötanud loodushariduse spetsialistina Tartu Loodusmajas, Keskkonnaametis ja Silma Õpikojas. Tal on õppeprogrammide juhendamise kogemus alates 2002. aastast. Ta on koostanud erinevaid keskkonnateemalisi õppematerjale ja veebilehti.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus (looduskooli ees - 15 min). Tutvumine programmi juhendaja ja tegevustega. Tutvutakse kodukorra, käitumis- ja ohutusreeglitega ning häälestatakse end õppetööle. ´Pannakse paika käitumisreeglid vee ääres ning nõelavate putukate (mesilased, herilased) vältimine. Õpilasi juhendatakse, kuidas selgrootuid neid kahjustamata vaadelda (lühiajaline vaatlus, ettevaatlik käsitlemine, veeloomade hoidmine sobivas keskkonnas, loomade vabastamine nende elupaika).
2. Vee-selgrootute uurimine (tiigi ääres ja õppeklassis - 75 min). Õpilased jagatakse 3-4 liikmelistesse rühmadesse. Iga rühm saab endale püügivahendid (kahvad, põhjakaapijad, valged kandikud ja lusikad selgrootute sorteerimiseks. Tutvutakse vee-selgrootute kogumise meetoditega. Püütud liigid määratakse selgrootute õpimapi abil. Juhendmaterjali abil tuuakse näiteid veeloomade erinevate kohastumuste kohta. Hinnatakse, kuidas veekogu elutingimuste muutmine (nt puhastamine, veereostus jms) muudab selgrootute elutingimusi. Teadmiste kinnistamiseks vaadatakse videoklippe mõnede liikide kohastumuste kohta.
3. Maismaa-selgrootute uurimine (niidul, metsas ja õppeklassis - 75 min). Õpilased koguvad 3-4 liikmelistes rühmades metsa alt sammalt, mulda ja kõdupuitu. Metsakõdu sorteeritakse valgel linal, seal liikuma hakanud putukad asetatakse uurimiseks vaatlustopsidesse. Niidul elavaid putukaid kogutakse maapinnalt ning taimedelt. Loomad määratakse ning tööjuhendi alusel kirjeldatakse kohastumusi, mis aitavad neil oma elukeskkonnas hakkama saada. Hinnatakse, kuidas niitmine, karjatamine, kõdupuidu eemaldamine jms muudab erinevate selgrootute elutingimusi.
4. Selgrootute roll looduses ja inimese elus (õppeklassis- 30 min). Kasutades putukate liigikaarte ja määrajaid, otsivad õpilased 3-4 liikmelistes rühmades esindajaid järgmistesse kategooriatesse: (tolmeldajad, metsa- ja aiakahjurid, kahjurputukate tõrjujad, haigustekitajate levitajad, lagundajad jne).
5. Kokkuvõte (15 min). Laste omandatud teadmisi kontrollitakse kiirtestiga. Programmi käigus omandatud põhimõisted ja teadmised arutatakse läbi.