Õppeprogrammid

Õppeprogrammi põhiteemaks on raba elukeskkonnana ja  kõrvalteemaks mets. Kõnnu järve matkarajal tutvuvad õpilased 3 erineva metsatüübiga - salumets, kõdusoo mets (kuusik), rabamännik. Peale rabamännikut jõutakse rabajärve ja puisrabani. Praktilised katsed rabajärve vee uurimiseks. Juhendaja selgitab rabas liikumise eripärasid ja ohutust. Programmi kestel tehakse ring ümber järve. Õpitakse tundma turbasammalt ja tuntumaid rabataimi. Tutvutakse raba, siirdesoo, madalsoo, älve ja rabajärvega. 

Programmi eesmärk tutvustada eelkooliealistel lastele elektriohutust  ja miks peab elektrit säästma. Õpime tegevuste kaudu selgeks, mis see elekter on ja kuidas elektriseadmetega ohutult ümber käia. Katsetame, kas õhupalli saab ilma liimita seina külge panna ja mida teha, et paberitükikesed tõmbuksid pastapliiatsi külge.  Lapsed saavad juhendaja juhendamisel panna kokku põneva vooluringi.

Mets on kodu mitmetele taimedele, loomadele ja seentele. Olenevalt pinnasest on igas metsas erinev kooslus – ökosüsteem.

Õpilased teevad väikeste rühmadena RMK Sagadi metsakeskuses erinevaid meetodeid ja vahendeid kasutades keskkonnaalaseid miniuurimusi ja esitlevad nende tulemusi minikonverentsil.

Kuna Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada millised on põhitõed mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad kased ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui viljakas laanemetsas?  Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini? Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabametsad ja lodumetsad.