Õppeprogrammid
Õpilased tutvuvad õpikojas kivimite ja kivististe näidistega. Millised on kivimite põhiomadused? Miks kivistised tekkisid? Seoste loomine aineringega.
Aktiivõppe käigus õpivad õpilased kivimeid vaatlema. Arutlus teemal, mis saab kivimitest tulevikus.
Õppeprogrammis antakse ülevaade putukate välimusest ja eluviisist ning seostest elupaikadega. Uuritakse mikroskoopidega detailselt putuka välisehitust vapsiku ja prussakalise näitel. Antakse võrdlev ülevaade putukate välimusest, sigimisest ja arengust.
Õppeprogrammis antakse ülevaade putukate välimusest ja eluviisist ning seostest elupaikadega. Uuritakse mikroskoopidega detailselt putuka välisehitust vapsiku ja prussakalise näitel. Antakse võrdlev ülevaade putukate välimusest, sigimisest ja arengust.
Õppekäigul püüavad 1.–3. klassi õpilased Martiska järvest vee-elustikku, vaatlevad seda luubiga ning õpivad märkama erinevusi (kuju, liikumine, värvus). Lõpuringis arutletakse, miks järve elurikkus sõltub puhtast veest ja kuidas igaüks saab veekogu hoida.
Programmi käigus tutvutakse putukatega erinevates elukeskkondades (mets, niit, raiesmik).
Programmi jooksul püütakse metsatiigist selgrootuid putukaid, leitud liigid määratakse, võrreldakse ja mõõdetakse neid omavahel ning lõpuks joonistatakse meeldivaim putukas endale mälestuseks töölehele. programmis käsitletakse mõisted: selgroogne, selgrootu,
Programmi oluliseks osaks on luua laste ja looduse vahel vahetu looduskontakt ja anda lastele positiivne elamus loodusest. Ka lasteaialastele on elamuseks metsatiigist selgrootute putukate ja teiste elusolendite püüdmine.
Õppeprogramm annab ülevaate neljast tuntumast putukaseltsist: liblikalistest, mardikalistest, kahetiivalistest ja kiletiivalistest.
Haabneeme ranna selgrootute uurimine ja liikide määramine laboris mikroskoobi abil. Rühmad võrdlevad elustiku erinevusi ranniku osades ja teevad järeldusi keskkonnategurite mõju kohta mereökosüsteemile.