Õppeprogrammid

Programmis tutvuvad õpilased raba kui elukeskkonnaga ja õpivad tundma sealseid liike, nende kohastumusi ning omavahelisi seoseid. Programm avardab õpilaste silmaringi, arendab taju ja oskust märgata rabakoosluse eripära. Aktiivtegevustega uuritakse raba iseärasusi. Vaatluste ja arutelude põhjal mõistavad õpilased soode kujunemise lugu ning teavad erinevad soode arenguetappe. 

Õppeprogrammis „Peipsi järv seljakotis“ õpitakse erinevate meetodite abil tundma Peipsi järvega seotud linde, loomi, selgrootuid, kalu ja taimi. Sõltuvalt õpilaste arvust
moodustatakse 2-4-liikmelised grupid, kes läbivad eri teemadel tegevustepesasid, märkides saadud vastused töölehele. Lisaks vaadatakse ühiselt lühifilmi Peipsist, mis lisaks loodusele annab aimu järveäärsele elutegevusele iseloomulikust kultuurist.

Õppeprogrammi põhiteemaks on raba elukeskkonnana ja kõrvalteemaks mets. Kõnnu järve matkaraja läbides tutvuvad õpilased esmalt 3 erineva metsatüübiga. Õpipeatused tehakse salu- ja soometsas (kõdusoo mets, rabamännik). Peale rabamännikut jõutakse rabajärve ja puisrabani. Toimub grupitöö rabajärve vee uurimiseks. Tutvutakse raba, siirdesoo, madalsoo ja älvega. Arutletakse turbaga seotud pärandkultuuri üle. Kuidas on tekkinud raja läheduses paiknevad turbakraavid? Kuidas vanasti kasutati turvast ja turbasammalt? Turvas kui loodusvara. Õpilased õpivad tundma turbasammalt ja tuntumaid rabataimi nagu sookail, sinikas, huulhein, kanarbik, vaevakask, jõhvikas, kukemari, küüvits. Matkatakse ümber Kõnnu järve, et kogeda vetruvat rabapinnast ja näha älvest. Juhendaja selgitab rabas liikumise eripärasid ja ohutust.

Mets on kodu mitmetele taimedele, loomadele ja seentele. Olenevalt pinnasest on igas metsas erinev kooslus – ökosüsteem.

Kuna Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada millised on põhitõed mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad kased ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui viljakas laanemetsas?  Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini? Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabametsad ja lodumetsad.