tigu
Pernova Hariduskeskus
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste
Lühikirjeldus:

Õpilased õpivad grupitööna (2-4 õpilast) tundma mulla teket, tähtsust ja kaitset.

Programmi läbivad teemad:

  • õpitakse näidiste ja proovide abil tundma mulla koostist, muldade teket ja arengut;
  • tutvutakse mullaorganismidega ja nende rolliga mullas;
  • mudeli abil uuritakse vee liikumist mullas;
  • tutvutakse mulla kui elukeskkonnaga. 

Soovituslik 6. klass - toetab  loodusõpetuse ainekava: muld, mullatekke, koostis, inimtegevuse mõju mullale.

Maakond: Pärnumaa
Pernova loodusmaja
Pernova Hariduskeskus
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste
Lühikirjeldus:

Rühmatööna uuritakse vee kasutamist ja puhastamist.

  • suur ja väike veeringe;
  • vee puhastumine looduses;
  • imiteerime reovee puhastamist reoveepuhastusjaamas klassi tingimustes;
  • heitvee puhastumine looduses.

Soovituslik 5. klass - toetab loodusõpetuse ainekavas - vesi kui elukeskkond; vee kasutamine; loodus- ja keskkonnakaitse.

Maakond: Pärnumaa
Lahemaa looduse pärlid
Riina Laanetu
Sihtgrupp: Lasteaed, 1-3 klass I kooliaste, 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium, Täiskasvanud
Lühikirjeldus:

 

Miks on oluline säilitada elukeskkonna mitmekesisust ja kuidas see mõjutab meid endid - 

on arutelu põhi teema. 

Maakond: Harjumaa
Kolga mõisa jahiradadel
Riina Laanetu
Sihtgrupp: 1-3 klass I kooliaste, 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium, Täiskasvanud
Lühikirjeldus:

Programm tutvustab klindi serval asuvat Kolga mõisa ja selle lähimat jahindus-abimõisat Luubal (Annenhof) ning suvemõisa Tsitres.

Töötame kolmes kohas: Luubal, Kolgas ja Tsitres.

Tulemusena saavad õpilased teada mõisa majandusest ja elukorraldusest ning õpivad kõrvaltpilguga vaatama ärimudelite muutumist kiirelt muutuvas maailmas.

 

Maakond: Harjumaa
osjad samblas
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste
Lühikirjeldus:

Teoreetiliselt on meile hästi teada, kuidas mets toimib tervikliku ja tasakaalus elukeskkonnana. Igal puul, samblal ja marjal on sarnaselt rähnile, mägrale ja hundile täita sama tähtis roll ühtses võrgustikus. Kuid mida see siiski päriselt tähendab ning kuidas puud omavahel suhtlevad? Kas metsade vähenemine ning huntide küttimine on loomulik asjade käik või tuleks meil midagi muuta?

Maakond: Pärnumaa