Õppeprogrammid

Õpperogramm koosenb kahest osast: planetaariumi 360 kraadine programm ja praktikum klassiruumis.

Programm planetaariumis - mille läbi vaadeldakse inimest kui terviku toimimist -  ehitatakse skeletist kuni nahani elundkondade  kaupa inimene, mille läbi saab täieliku visuaalse ülevaate inimese ehitusest. Programm võimaldab vaatleme elundkondade omavahelist seost.  

Hingamiselundkonna praktikum klassiruumis, kus kasutatkase andmekogujaid ja gaasilise hapniku andureid hapniku tarve mõõtmiseks erinevate katsete puhul.

• kopsumahu suurendamise võimalused;
• hapnikutarve katseisikutel;
• analüüs hingamise olulisusest.

Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

Erinevate selgroogsete rühmade peamised tunnused, nende tähtsus looduses, arutelu ja praktikum.

Õppetöös kasutatakse Pernova Loodusmaja näidiskogusid: skeletid, topised, elus kalad ja linnud, praktikumis kasutatakse binokulaarmikroskoope. Praktikum viiakse läbi 4-liikmelistes gruppides, kus praktilisi ülesanded läbides täidetakse tööleht.

Programmi läbivad teemad:

• erinevate selgroogsete näidiste vaatlemine (topised, skeletid) ja võrdlemine;
• erinevate selgroogsete  rühmade (imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade)  näidiste rühmitamine ja võrdelmine grupitööna;
• selgroogsete tähtsust ja olulisust erinevates ökosüsteemides;
• õppetöö ülesannete lahendamisel kasutatakse vaatluse läbiviimiseks binoklaarmikroskoobiga;
• elusate selgroogsete (kalad, linnud) vaatlemine.

Soovituslik 7. kl - praktiline õpe seotud bioloogia ainekavaga – selgroogsete loomade tunnused ja eluprotsessid.

Rühmatööna uuritakse vee kasutamist ja puhastamist.

• suur ja väike veeringe;
• vee puhastumine looduses;
• imiteerime reovee puhastamist reoveepuhastusjaamas klassi tingimustes;
• heitvee puhastumine looduses.

Soovituslik 5. klass - toetab loodusõpetuse ainekavas - vesi kui elukeskkond; vee kasutamine; loodus- ja keskkonnakaitse.

Teoreetiliselt on meile hästi teada, kuidas mets toimib tervikliku ja tasakaalus elukeskkonnana. Igal puul, samblal ja marjal on sarnaselt rähnile, mägrale ja hundile täita sama tähtis roll ühtses võrgustikus. Kuid mida see siiski päriselt tähendab ning kuidas puud omavahel suhtlevad? Kas metsade vähenemine ning huntide küttimine on loomulik asjade käik või tuleks meil midagi muuta?

Harjutame matkale minekut turvalises ja tuttavas keskkonnas mõnel maakonna looduskaunil matkarajal. Selgitame välja, kes on metsas meie abilised ning kellest võiks eemale hoida. Proovime läbi kompassiga liikumise, lõkke tegemise ning looduses ellujäämiseks vajalikud nipid.