Õppeprogrammid

Programm räägib nn riigikaitse mõjust loodusele ja looduse võimest inimtegevuse jälgi tasandada. Rohu raketibaas jäeti maha 1978.aastal. Lahkusid inimesed, kuid ehitised, kivid, betoon, raud ja asfalt jäi paigale - loodus püüab seda tagasi võita. 

Vaatleme milline on looduskeskkond 45 aastat pärast sõjaväeosade lahkumist ja kuidas mets püüab betoonist jagu saada. Enam ei ole kõrgepinge all okastraataeda ega 2 tuhandet sõdurit, kuid jäljed on kõikjal märgata. 

Haridusprogrammis õpitakse tundma mesilaste elu ja käitumist läbi praktiliste tegevuste ning mänguliste ülesannete. Koos avastatakse mesilaspere liikmeid ja nende tööjaotust, tutvutakse meetaimede, õietolmu ja nektariga ning saadakse teadmisi sülemlemisest, nõelamisest, mesilaste nägemismeelest ja nende looduslikest vaenlastest. Programm toetab looduse mõistmist ning keskkonnateadlikku õppimist vahetu kogemuse kaudu.

Programm õpetab lastele läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste, miks on oluline prügi sorteerida ning kuidas seda õigesti teha. Õppimine toimub aktiivõppe vormis, kus lapsed saavad ise tegutseda, avastada ja lahendusi leida.

Programm algab poe mängimisega. Lapsed jagatakse rühmadesse ning iga rühm läheb „poodi“, kust valitakse erinevaid kaupu. Seejärel uuritakse üheskoos, mida poest koju kaasa toodi. Praktilise tegevuse kaudu saavad lapsed aru, et suur osa ostudest sisaldab erinevaid pakendeid, lisaks tekib olmeprügi, biojäätmeid, pappi ja paberit.

Koos arutletakse:

• kuidas erinevaid jäätmeid sorteerida;
• mida saab taaskasutada;
• mis sobib komposti;
• mida võib anda loomadele söögiks;
• kuhu kuuluvad pakendid ja olmeprügi;
• kuidas sorteerida patareisid ja ravimeid.

Programmi jooksul õpitakse märkama, kui palju erinevaid jäätmeliike meie igapäevaelus tekib ning miks on oluline neid õigesti käidelda. Lapsed saavad teadmisi keskkonnasäästlikust käitumisest ning mõistavad, kuidas iga inimene saab aidata kaasa puhtama ja loodussõbralikuma keskkonna hoidmisele.

Õppepäeva eesmärk on leida üheskoos vastus küsimusele: mitmesse erinevasse liiki prügi saab tegelikult sorteerida?

Programmi eesmärk on õpilaste teadlikkuse suurendamine inimtegevuse mõjust meie maailma kliimale ning kliimasoojenemisest tingitud mõjust elurikkusele ja inimkonnale.

Programm koosneb kahest osast. Esimene osa toimub Tipu Looduskooli õuealal ja külamajas. Uurime, millised muutused erinevad stsenaariumid ennustavad, räägime elektrienergia tootmise erinevate võimaluste plussidest ja miinustest, mõtleme mis on kliimasoojenemise mõju erinevatele valdkondadele (nt põllumajandus, tervishoid, metsandus, turism), mida saab teha, et kliimasoojenemist vähendada ja kohandada muutustega. Sissejuhatusena toimub väike rollimäng ja esitlus. Rühmatööna tutvuvad õpilased erinevate teemadega, lahendavad ülesandeid, tutvustavad oma tulemusi ja toimub arutelu. Ühe praktilise tegevusena valmistavad õpilased matkale osa lõunasöögist (mahe, kohalik, taimne).

Teine osa programmist toimub matkal, kus külastame Õördi või Riisa raba taastamisala. Räägime, miks me vajame soid ja kuidas kuivendatud turbaalad rabade ja soode tähtsusest. Talvel on võimalik seda teha tõukekelgumatkana või räätsamatkana.

Programmi saab ka kooli tellida, sel juhul saab läbi viia ainult I osa programmist.

Haridusprogrammi käigus on võimalik tutvuda ajaloolise Padise kloostri ja seda ümbritseva looduskeskkonnaga. Programm toetab nii loodusvaldkonna kui ka sotsiaalainete õpiväljundeid ja on mõeldud koolieelikutele ja I kooliastme õpilastele.

Kloostri ja selle kunagiste asukate lugu räägitakse läbi keskkondliku prisma – mis oli siinses paigas looduslikult erilist ja soosivat, et just Padisele keskajal klooster asutati. Lapsed saavad külastuse käigus aimu, kuidas mungad koos ümbritseva loodusega elasid, kuidas nad oma elukeskkonda muutsid ja kellele on klooster tänasel päeval  püsielupaigaks saanud.